Ericsson Eesti ASi turundusjuht Jana Sooäär kinnitas, et nende töötajail on tänavu juba neljal korral tulnud Estonian Airis pettuda.
?Tänu sellele, et me ei ole saanud oma võrguplaneerijaid õigeaegselt Rootsi lennutada, oleme kaotanud ka päris palju raha. Samas on Estonian Air meie küsimuste peale vastanud väga ülbe käitumisega.?
?Viimane juhtum oli sel esmaspäeval, mil paljud meie firma inimesed ei saanud hommikul Stockholmi lennata. Järgmine võimalus oli lõunane lend, mis paraku tekitas meile järjekordselt palju kahju ja ebameeldivusi. Estonian Airi korporatiivklientide müügijuht ütles selle peale, et me võime ju valida reisimiseks ka Finnairi, kui meile nende pakutav ei sobi. Kõige hullem ongi see, et reisijaile ei suudeta täpselt öelda, milles on lennu ärajäämise põhjus. Ka ei kiputa selle pärast vabandama.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäeva küsimuse peale, milles on lendude ärajäämise põhjus, vastas Estonian Airi kaebuste käsitleja Kaire Toom, et eks ikka lennukites. Kuid lisas siis, et temal pole õigust pressiga suhelda.
Tänavu 16. jaanuaril alustas seesama kaebuste käsitleja oma vabanduskirja ühele reisijale pea samalaadselt:
?Palun vabandada meie hommikuses telefonikõnes lennu ärajäämise põhjuse kohta antud väära info pärast. Tolleks momendiks oli mul teada vaid paarilauseline selgitus olukorra kohta. Vahepeal olen viibinud koosolekul, kus ka juhtumi üksikasjadest teavet jagati. Meie check-in sai ametliku teate lennu ärajäämise kohta kell 9.02.?
Jutt käib ilmselt lennureisist, mis pidi Tallinnast Stockholmi suunas väljuma kell 7.55.
?Lende võidakse ära jätta mitmel põhjusel, kuid alati on peamine ja üldistatav põhjus selles, et lendu pole võimalik ohutult ja turvaliselt opereerida. Olgu selleks siis ilmastikutingimused või lennuraja või lennuki tehniline seisukord,? sõnas Estonian Airi president Erki Urva.
Tänavu jaanuaris on Estonian Airil ära jäänud neli Stockholmi, kolm Kopenhaageni ja üks Hamburgi lend. Lennufirma kinnitusel oli enamikul juhtudel lennu ärajätmise põhjuseks rasked ilmastikuolud. Kusjuures kõik kolm Taani-lendu tühistati seoses üliraskete ilmaoludega Kopenhaagenis ning sealse tundidepikkuse jäätõrje järjekorraga.
16. jaanuaril tühistati aga Stockholmi lend, sest ülima libeduse ning ebasoodsa nurga alt puhunud tormituule tõttu ei olnud võimalik Estonian Airi lennukit angaarist terminali juurde pukseerida. Alles pärast paar tundi kestnud aktiivset jäätõrjet suutis Tallinna Lennujaam tagada tingimused lennuki ohutuks pukseerimiseks.
Ülejäänud juhtudel ? 8. jaanuaril Stockholmi ja Hamburgi lennu ning 13. ja 20. jaanuaril Stockholmi lennu puhul ? oli Estonian Airi väitel lennu ärajätmise põhjuseks kontrolli käigus avastatud tehniliste probleemidega, mida paraku ei jõutud väljalennu ajaks lahendada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsimusele, miks reisijaid lendude tühistamisest õigeaegselt ei teatatud, vastas Estonian Airi infojuht Epp Alatalu:
?Nii ilmastikutingimustest kui ka tehnilistest probleemidest tulenevate hilinemiste või tühistamiste korral selgub hilinemise ulatus või tühistamise fakt alles viimasel momendil ning seetõttu oodatakse ka teavitamisega viimase hetkeni. Me teeme kõik selleks, et lennud väljuksid õigel ajal, kuid ohutusele me lõivu ei maksa. Ka ärajäänud lendude korral õnnestus kõikidel juhtudel (välja arvatud üks tühistatud Hamburgi lend) järgmine lend opereerida ning reisijad saadeti sihtpunkti esimesel võimalusel.?
Alatalu lisas, et näiteks Stockholmi lendamisel on selles osas lihtsam, kuna päevas toimub kahe linna vahel neli lendu ? kolm Estonian Airi ja üks SASi lend. Juhul kui on tegemist jätkureisijatega, siis otsib Estonian Air oma kuludega alternatiivse marsruudi, kuidas reisija lõppsihtkohta toimetada. Lendude tühistamisel maksab aga lennufirma kõikidele soovijatele tagasi kogu piletihinna. Lisaks tagatakse pikemate hilinemiste korral tasuta toitlustamine ning teatud juhtudel ka majutus. Estonian Airis tõdeti samas, et tegemist on täiesti tavalise talvise lennunduseluga.
Tallinna Lennujaama turundusdirektori asetäitja Sven Ratassepp kinnitas aga, et Tallinna ilmaoludega saab seotud olla vaid üks Estonian Airi ärajäänud lend. Jutt on 16. jaanuarist, mil lennuki väljapukseerimine angaarist takerdus selle taha, et angaari esine oli jääs.
?Intsidenti kui sellist ei olnud. Seal võis olla nii lennujaama kui ka lennufirma süüd. Meie inimesed praegu tegelevad selle juhtumi uurimisega. Kõigil teistel juhtudel ei ole aga minu teada küll ilm süüdi olnud.?
Estonian Airi väitel ületavad nende keskmised näitajad oluliselt Euroopa keskmisi. Näiteks 2002. aastal teostati 7021 planeeritud lennust 6966, erinevatel põhjustel tühistati aga vaid 55. Kõikidest lennatud lendudest väljus 5066 lendu 2-minutilise hälbega, 1299 lendu 2-15-minutilise hälbega ning 601 lendu enam kui 15-minutilise hilinemisega.