- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viirusepideemiad jätkuvad ka sel aastal
Kogu eelmise aasta vältel jätkasid kahjurprogrammid aktiivselt tungimist uutele platvormidele ja rakendustesse. Juba jaanuaris ilmusid kõigest kahepäevase vahega flash-tüüpi viirus LFM ja esmakordselt oma levikuks Microsofti võrgutehnoloogiat .NET kasutanud viirus Donut. Kuid edasine sündmuste areng näitas, et mõlemad viirused osutusid vaid kontseptuaalseteks: järgnevaid laialdasi nakatumisjuhtumeid nendega ei registreeritud. Mai keskpaiku avastati võrguussid Spida (nakatab SQL-servereid) ja Benjamin. Viimane pani aluse tervele kahjurprogrammide pesakonnale, mille esindajad kuni aasta lõpuni vahetpidamata failivahetusvõrgu KaZaA liikmeid ründasid.
Samuti ei katkenud rünnakud Linuxi kasutajatele. Kõige veenvamalt lükkas ümber eksiarvamused Linuxist kui igasuguste kahjurprogrammide vastu kaitstud operatsioonisüsteemist uss Slapper, mis kõigest mõne päevaga kogu maailmas tuhandeid Linuxi süsteeme nakatas. Samast saatusest ei pääsenud ka FreeBSD kasutajad: küllalt laialdaselt levis ka septembris avastatud võrguuss Scalper. Märkamata ei saa jätta ka konkreetseid kommertseesmärke järgivate - konfidentsiaalseid andmeid, finantsvahendeid, Interneti pääsuparoole varastavate või kasutajatele muud materiaalset kahju tekitavate nn. kommerts-kahjurprogrammide hulga kiiret kasvu möödunud aastal.
Kuigi uued 2002. aastal sündinud viirused ületasidki arvukuselt 2001. aasta vastava näitaja, siis viirusrünnakud lisandusid palju suuremas proportsioonis. Peamine, mis 2002. aasta meile tõi, on pikaajalised viirusrünnakud, mille puhul nakatub hulgaliselt arvuteid, mis siis omakorda viirust edasi saadavad ja teisi arvuteid nakatavad, kutsudes esile lumepalli efekti.
Kahjurkoodide põhimassi moodustasid end e-posti kaudu aadressiraamatutest (peamiselt MS Windowsi
ja MS Outlooki aadressiraamatutest) võetud ja ka kõvakettal olevate failide skaneerimisel leitud aadressidel levitavad postiussid (I-Worm). Kõige suuremat ohtu kujutasid enda käivitamiseks teiste programmide haavatavust ära kasutavad viirused (nagu Opasoft, Klez.I, Lentin).
Internet Exploreri ja MS Outlook Expressi turvasüsteemis olevat IFRAME-auku kasutavad kahjurprogrammid põhjustasi kokku üle 85 kõigist viiruseintsidentidest.
Aasta kõige ohtlikumaks viiruseks võib nimetada I-Worm.Winevari, mis levib analoogselt Klezile, kuid on endasse kätketud hävitava tegevuse tõttu viimasest oluliselt ohtlikum. Teatud asjaolude kokkulangemisel kustutatakse kasutaja kõvakettalt kogu seal olev info.
Tänane pilt viirustemaailmas on palju süngem sellest, mida võisime Võrgus veel paar aastat tagasi, kogu maailmas hulgaliselt arvuteid nakatanud kurva kuulsusega LoveLetteri epideemia aegadel jälgida. Viiruseid ei ole mitte üksnes rohkem, vaid nüüdsed ussid on oma eelkäijatest ka palju ohtlikumad - SirCam ja Klez kirjutavad end juurkausta ja röövivad arvutilt tähtsaid andmeid, mis lõppkokkuvõttes tekitab kahju mitte üksnes firmade ja üksikisikute andmetele, vaid ka mainele - nende nime all levitatavate viiruste näol. Kõik need faktid leiavad aga oma väljenduse hiiglaslikes finantskahjudes.
Tõenäoliselt hakkab 2003. aastal veelgi enam levima suundumus kaitsta erinevad nakatumisallikad erinevate tootjate toodetega. See tähendab, et tööjaamadele paigaldatakse ühe tootja pakett, postiliiklust kontrollitakse aga teise tootja lahendusega, mis suurendab üldist kaitstust, kuid ei ole imerohi kõigi hädade vastu. Palju tähtsam on reaktsioonikiirus, sest avastatavate tuntud viiruste hulk on kõigil tootjatel, kes iga päev omavahel leitud viiruste kohta infot vahetavad, praktiliselt võrdne.
Autor: Jevgeni Savitski
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele