• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,61%6 265,58
  • DOW 300,59%44 746,68
  • Nasdaq 0,71%20 537,26
  • FTSE 1000,53%8 820,86
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,61%6 265,58
  • DOW 300,59%44 746,68
  • Nasdaq 0,71%20 537,26
  • FTSE 1000,53%8 820,86
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • 24.01.03, 09:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EL ootab keskkonnakulutusteks kuni kolm protsenti SKPst

Euroopa Liidu kandidaatriigid peaksid oma keskkonnainvesteeringuid suurendama kahe kuni kolme protsendini SKPst, arvab Euroopa keskkonnavolinik.
Nõuet järgides tuleks Eestil oma keskkonnakulutusi mitmekordistada. Euroopa Komisjoni keskkonnavoliniku Margot Wallströmi teisipäevase avalduse kohaselt läheb kõigi kandaatriikide infrastruktuuri vastavusseviimine Euroopa Liidu keskkonnanõuetega maksma kuni 110 miljardit eurot, kirjutab Keskkonnaveeb raadio Vaba Euroopale viidates. Iga riigi kulutused keskkonnanõuete täitmiseks suurenema vähemalt kahe-kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust, ütles keskkonnavolinik.
Mida tähendab selline avaldus Eestile, kelle keskkonnakulutused koos välisabiga ulatuvad praegu umbes ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust, kusjuures Eesti enda finantseeringud moodustavad SKPst vaid 0,25 protsenti? Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Liis Klaar tõdeb Raadio Vaba Euroopale, et Euroopa Komisjoni voliniku kahe-kolme protsendi nõue on absurdne.
?Ma arvan, et see Brüsseli inimene pole kunagi Eestis käinud ega aru saanud, et Eesti on kogu aeg oma jäätmemajandusega ise hakkama saanud. Meie ei suuda seda nõutud summat välja panna ja seda polegi vaja välja panna. Ma arvan, et me saame niisamagi hakkama, kui hakkab tulema raha Euroopa Liidu struktuurifondidest. Meid ei saa võrrelda Kesk-Euroopa maadega, kus on rasketööstus ja hoopis teine kultuur,? leiab Klaar.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov möönab, et keskkonnakulutuste suurendamise nõuet kahe-kolme protsendini SKPst tuleks võtta umbmäärase ja soovituslikuna. ?See on selline ekspertide poolt läbi viidud uuringu üks järeldusi, et markeerida vajalike keskkonnakulutuste suurusjärku kõigis kandidaatriikides, kuid tal ei ole mitte mingisugust kohustulikku või siduvat iseloomu.?
Kaks-kolm protsenti SKPst on saadud nõnda, et arvestati kokku, mis maksab kõigi kümne kandaatriigi infrastruktuuri vastavusse viimine eurodirektiividega. Tegelikkuses on iga riigi puhul see number erinev. Iga riigi konkreetne investeerimiskohustus on kindlaks määratud liitumislepingutes.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele