Euroopa Liidu kandidaatriigid peaksid oma keskkonnainvesteeringuid suurendama kahe kuni kolme protsendini SKPst, arvab Euroopa keskkonnavolinik.
Nõuet järgides tuleks Eestil oma keskkonnakulutusi mitmekordistada. Euroopa Komisjoni keskkonnavoliniku Margot Wallströmi teisipäevase avalduse kohaselt läheb kõigi kandaatriikide infrastruktuuri vastavusseviimine Euroopa Liidu keskkonnanõuetega maksma kuni 110 miljardit eurot, kirjutab Keskkonnaveeb raadio Vaba Euroopale viidates. Iga riigi kulutused keskkonnanõuete täitmiseks suurenema vähemalt kahe-kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust, ütles keskkonnavolinik.
Mida tähendab selline avaldus Eestile, kelle keskkonnakulutused koos välisabiga ulatuvad praegu umbes ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust, kusjuures Eesti enda finantseeringud moodustavad SKPst vaid 0,25 protsenti? Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Liis Klaar tõdeb Raadio Vaba Euroopale, et Euroopa Komisjoni voliniku kahe-kolme protsendi nõue on absurdne.
?Ma arvan, et see Brüsseli inimene pole kunagi Eestis käinud ega aru saanud, et Eesti on kogu aeg oma jäätmemajandusega ise hakkama saanud. Meie ei suuda seda nõutud summat välja panna ja seda polegi vaja välja panna. Ma arvan, et me saame niisamagi hakkama, kui hakkab tulema raha Euroopa Liidu struktuurifondidest. Meid ei saa võrrelda Kesk-Euroopa maadega, kus on rasketööstus ja hoopis teine kultuur,? leiab Klaar.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov möönab, et keskkonnakulutuste suurendamise nõuet kahe-kolme protsendini SKPst tuleks võtta umbmäärase ja soovituslikuna. ?See on selline ekspertide poolt läbi viidud uuringu üks järeldusi, et markeerida vajalike keskkonnakulutuste suurusjärku kõigis kandidaatriikides, kuid tal ei ole mitte mingisugust kohustulikku või siduvat iseloomu.?
Kaks-kolm protsenti SKPst on saadud nõnda, et arvestati kokku, mis maksab kõigi kümne kandaatriigi infrastruktuuri vastavusse viimine eurodirektiividega. Tegelikkuses on iga riigi puhul see number erinev. Iga riigi konkreetne investeerimiskohustus on kindlaks määratud liitumislepingutes.