Eesti ettevõtjale avanevad Euroopa Liiduga liitudes nn tõukefondid, kust tuleb ettevõtluse konkurentsivõime jaoks ligi miljardi krooni aastas, ent välja jäävad näiteks meditsiiniteenused ja jaekaubandus.
See tähendab, et Eesti mitu tuhat jaekaubandusettevõtet, kes on pidanud tegema investeeringuid euronõuete täitmiseks, ei saa tegevuse arendamiseks taotleda eurofondidest toetust.
Ettevõtluse alaseid toetusi tutvustas eile Äripäeva korraldatud väikeettevõtete kongressil Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) regionaalarengu direktor Ülari Alamets. Ta ütles, et nn tõukefondid on võimalus Euroopa Liidu rahaga toetada Eestile olulisi projekte. Sellega erinevad need toetused praegusest Phare abiprogrammist, mille osas tehakse otsused Brüsselis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Toetustesaajate ringist välja jäänud OÜ Keila Taastusravikeskuse omanik Maarika Nurm ütles, et ta ei saanudki päriselt aru, miks meditsiiniettevõtted ei kuulu toetusesaajate ringi. Nurm ütles, et tuli kongressile Alametsa ettekannet kuulama just selle mõttega, et saada infot toetuse taotlemiseks ettevõtte laiendamiseks. ?Nõudlus on suur,? iseloomustas Nurm taastusravi seisu.
Nurm ütles, et on taotlemas haiglale ISO sertifikaati, et sobida Euroopa Liidu projektide jaoks. ?Võib-olla saab taotleda toetust regionaalarengu fondidest või mujalt,? ütles Nurm.
Taastusravikeskus vajab laiendamist, kuna äri on perspektiivikas, eriti naaberriikides. Näiteks Eestis maksab taastusravi ööpäev 400 krooni, Taanis on hind viis korda kallim. Teenuse kvaliteet on ühesugune.
Toetuste ärajäämisega pole rahul Tartumaa Nõgiaru poe omanik Kaupo Mutlik. Ta käis Tartus taotlemas Euroopa Liidu Sapardi abiprogrammist toetust, aga talle öeldi kohe ära, kuna sellest programmist jaekaubandust ei toetata.
Samuti ei sobinud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetus, kuna Mutlik on poeäri ajanud seitse aastat, EAS toetab neid, kes on tegutsenud alla aasta.
Mutlik tahtis taotleda toetust euronõuete täitmisega kaasnevate kulude korvamiseks. Näiteks pidi ta poest välja lõhkuma kaks ahju ja rajama uue katlaküttesüsteemi, kuna ahjud tervisekaitsele ei sobinud. Tervisekaitsel tekkis küsimus, kes ahjudelt tolmu pühib ja kuidas saab ahju kütta ruumist, kus seisab toidukaup. Tervisekaitsele ei kõlvanud müügisaalis küttepuud ja tuhk. Mutlik kulutas nõuete täitmiseks ligi 60 000 krooni, nüüd oleks aga välja vahetada aknad, uksed ja katus, milleks raha napib. Sapardist oleks ta taotlenud ligi 100 000 krooni toetust. Ise suudab ta aastas poodi remontida paarikümne tuhande krooni eest.
?Me küll edendame maaelu ja taastame külakeskuseid, aga kui pood ära kaob, siis on see naljakas,? kommenteeris Mutlik olukorda maal. Tema sõnul on Tartumaal lähipiirkonnas mitu poodi kinni pandud. ?Ise vireled piiri peal, vaevu jätkub raha remondiks,? ütles ta. Mutliku poe aastane käive jääb alla miljoni krooni, läheduses konkureerivat poodi samuti pole. Tal on vajalikud miinimumnõuded täidetud ja tegutsemisluba kestab edasi.