Palgatõus jääb mullusele veidi alla

?Palgakasv peaks olema nominaalse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvuga korrelatsioonis,? ütles Eesti Ühispanga analüütik Sven Kunsing. Kui selle aasta eeldatavale SKT 5 protsendi suurusele kasvule lisada 4 protsenti inflatsiooni, saame keskmiseks palgakasvuks 9 protsenti, selgitas ta.

Eelmise aasta esimeses kvartalis kasvas Eestis keskmine palk 12 protsenti, teises ja kolmandas pisut üle 10 protsendi. Neljanda kvartali tulemused avaldab Statistikaamet 20 veebruaril, kuid Kunsingu hinnangul on keskmise palgatõusu ootus selleks perioodiks vaid 8 protsenti. Selle aasta alguse palgatõus on analüütiku hinnangul pisut aeglasem kui aastas keskmiselt, sest majandusolukord maailmas pole kiita. Kiiremini liiguvad palganumbrid ülespoole tema sõnul sisemajandusele orienteeritud valdkondades nagu näiteks ehitus ja kinnisvara arendus. Kaubanduses on palkade korrigeerimine juba toimunud. Põllumajandus näitab samuti kasvutendentsi, kuid seal oli baas suhteliselt madal, selgitas Kunsing.

Analüütiku sõnul on Eestis palgatõus viimastel aastatel olnud SKT kasvust mõnevõrra kiirem, kuid see ei saa pikemas perspektiivis nii jätkuda. ?Surve palgatõusule on töövõtjate poolt suur, kuid ettevõtted panevad ennast sellele järele andes sageli raskesse olukorda,? rääkis Kunsing, kelle sõnul tuleb arvestada ka sellega, et tootmise arendamiseks on Eestist märksa odavamaid piirkondi. Üks võimalus ettevõtjail keerulisest olukorrast välja tulla on tema sõnul tõsta tootlikkust. ?Ainus tõeliselt kontsentreeritud majandusharu on meil pangandus, teistes valdkondades, kus pole liitumiste lainet veel olnud, on tootlikkusega suuri probleeme,? rääkis ta.