?Palgakasv peaks olema nominaalse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvuga korrelatsioonis,? ütles Eesti Ühispanga analüütik Sven Kunsing. Kui selle aasta eeldatavale SKT 5 protsendi suurusele kasvule lisada 4 protsenti inflatsiooni, saame keskmiseks palgakasvuks 9 protsenti, selgitas ta.
Eelmise aasta esimeses kvartalis kasvas Eestis keskmine palk 12 protsenti, teises ja kolmandas pisut üle 10 protsendi. Neljanda kvartali tulemused avaldab Statistikaamet 20 veebruaril, kuid Kunsingu hinnangul on keskmise palgatõusu ootus selleks perioodiks vaid 8 protsenti. Selle aasta alguse palgatõus on analüütiku hinnangul pisut aeglasem kui aastas keskmiselt, sest majandusolukord maailmas pole kiita. Kiiremini liiguvad palganumbrid ülespoole tema sõnul sisemajandusele orienteeritud valdkondades nagu näiteks ehitus ja kinnisvara arendus. Kaubanduses on palkade korrigeerimine juba toimunud. Põllumajandus näitab samuti kasvutendentsi, kuid seal oli baas suhteliselt madal, selgitas Kunsing.
Analüütiku sõnul on Eestis palgatõus viimastel aastatel olnud SKT kasvust mõnevõrra kiirem, kuid see ei saa pikemas perspektiivis nii jätkuda. ?Surve palgatõusule on töövõtjate poolt suur, kuid ettevõtted panevad ennast sellele järele andes sageli raskesse olukorda,? rääkis Kunsing, kelle sõnul tuleb arvestada ka sellega, et tootmise arendamiseks on Eestist märksa odavamaid piirkondi. Üks võimalus ettevõtjail keerulisest olukorrast välja tulla on tema sõnul tõsta tootlikkust. ?Ainus tõeliselt kontsentreeritud majandusharu on meil pangandus, teistes valdkondades, kus pole liitumiste lainet veel olnud, on tootlikkusega suuri probleeme,? rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rakveres mitut tööstus- ja kaubandusettevõtet omava O.G. Elektra omanik ja juht Oleg Gross ütles, et oli sunnitud tõstma oma töötajate palka 10 protsendi võrra. ?Palgatõus ei sõltu alampalga suurusest ega inflatsioonist, vaid olukorrast tööjõuturul,? selgitas ta. Palka tuleb Grossi sõnul tõsta, selleks et konkurentsis püsida ja häid töötajaid saada. Müüjate keskmine palk on tema firmas 4000 krooni ligi, vaid Tallinna kaupluses on see kuni viiendiku kõrgem. Surve palgatõusuks on Grossi sõnul eriti tugev kaubanduses, kuid ka toiduainetööstuse spetsialistide osas, sest neid on raske leida. O.G. Elektra töötajate arv on 950, neist 550 on tegevad kaubanduses.
Väiketrükikoja OÜ Multico omanik Mart Liipa tõstis oma kaheksal töötajal aasta algusest palka 8 protsendi võrra. ?Töötulemused olid eelmisel aastal sellised, et lubasid töötasu suurendada,? rääkis ta. Eelmine palgatõus oli firmas kaks aastat tagasi. Eelmisel aastal oli keskmine palk seal 4930 krooni kuus, millele nüüd lisandus 8 protsenti.
Ilves Extra omanik ja juht Arvo Kivikas ütles, et kuna ettevõte lõpetas eelmise aasta uute toodete juurutamisele tehtud suurte kulutuste tõttu miinusega, siis üldist palgatõusu ei toimu. ?Püüame tänavu kätte võidelda parema turuosa, et inimestele rohkem tööd anda ja siis saavad nad ka rohkem teenida,? selgitas ta. Ilves Extras on palgal 460 töötajat, kellest 60 on lapsepuhkusel. Keskmine palk kõigub 4500 ja 5000 krooni vahel. Palka makstakse tükitöö alusel, viimane normitasu korrigeerimine oli 2001. aastal.
Transpordifirma Arco Transport tõstis aastavahetusel oma 40 töötajal palka 5-10 protsenti. ?Palgatõus oli üldine, kuid konkreetne number lepiti igaühega tulemusvestluse käigus eraldi kokku,? rääkis ettevõtte juhataja Ivo Krumm, kelle sõnul võimaldasid palgatõusu firma head majandustulemused.
Hansapangas tõusis mõningates töötajate gruppides palk aasta algul 10 protsendi ringis. Otsus konkreetse töötaja palga tõstmise suhtes langetatakse üksuse juhi ettepanekul. Seejuures võetakse arvesse sama ala töötajate palga muutumist Eestis üldiselt, aga ka selle töötaja töö iseloomu muutust ja isiklikku panust. Keskmine põhipalk oli ASis Hansapank detsembri lõpus 12 600 krooni.