• OMX Baltic−0,42%300,99
  • OMX Riga0,03%893,62
  • OMX Tallinn−0,38%2 073,12
  • OMX Vilnius−0,01%1 201,03
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,25%8 807,04
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic−0,42%300,99
  • OMX Riga0,03%893,62
  • OMX Tallinn−0,38%2 073,12
  • OMX Vilnius−0,01%1 201,03
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,25%8 807,04
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 12.02.03, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti energeetika värvub roheliseks

Eesti Energia on viimase paari aastaga paigutanud taastuvenergia ehk nn rohelise energia arendamisse 70 miljonit krooni.
Linnamäe HEJ paikneb Jägala jõe suudmest 1,5 km kaugusel. HEJ ehitati aastatel 1922?1924 ja projekteeriti soome professori Axel Verner Juseliuse poolt 1917. aastal. Jaam alustas tööd 17.04.1924. Projektvõimsus oli 1500 hj (1,1 MW), aastane toodang 5000 MWh. Jaamas oli kolm Francise turbiini võimsusega 350 kW/tk. Linnamäe HEJ on paisujõujaam, koosnedes paisust, jaama hoonest, liigveelasust, kalatrepist ja ülevoolupaisust koos voolu stabilisatsiooni basseiniga. Linnamäe HEJ tunnistati tollel ajal kauneimaks tööstusarhitektuuri objektiks Eestis.
1941. aastal õhkis taganev Punaarmee Linnamäe HEJ. Kõige rohkem said kannatada hoone (täielikult hävinenud) ja turbiinikambrid. Hästi olid säilinud ülevoolupais ja kalatrepi betoonkonstruktsioonid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Linnamäe HEJ renoveerimiseks ?võtmed kätte? printsiibil korraldas Eesti Energia riigihankekonkursi, mille võitis AS FKSM, kellega sõlmiti projekteerimise ja ehituse peatöövõtuleping 9. augustil 2001. Tööde maksumuseks koos käibemaksuga kujunes ligikaudu 34 miljonit krooni ja tööd lõpetati mullu oktoobris.
Uude jõujaama paigaldati kolm Soome firma Waterpumps turbiini koguvõimsusega 1,1 MW. Turbiinid on kompaktsed mittereguleeritavate labadega nn propellerturbiinid. Asünkroongeneraatorid asuvad ülerõhu all olevas hermeetilises kapslis, mis omakorda asub otse turbiinitoru sees. Generaator on ühendatud turbiini võllile otse. Jaama töö reguleerimine käib vastavalt veehulgale turbiinide sisse- ja väljalülimisega. Maksimaalvõimsuse ajal töötavad kõik turbiinid ja miinimumvõimsuse ajal üks. Turbiinide sisse- ja väljalülimist juhib täisautomaatne programmeeritav loogikablokk, mis omakorda saab sisendsignaalid veetaseme anduritelt. Uus jõujaam on mehitamata, tema töö jälgimine ja juhtimine toimub kaugjuhtimissüsteemi vahendusel Eesti Energia jaotusvõrgu juhtimiskeskusest.
Jõujaama hoone taastamisel järgiti endist arhitektuurset stiili ja endised hüdrorajatised renoveeriti ning tammi kohale üle jõe ehitati rippsild koos vaateplatvormidega. Planeeritavaks elektritoodanguks on umbes 7000 MWh aastas, mis antakse võrku pingel 20kV. Linnamäe HEJ on Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille toodang on suurem kui teiste täna töötavate hüdrojaamade elektrivõrku müüdav elektrienergia kokku.
Virtsu Tuulepark valmis OÜ Roheline Ring, Eesti Energia ja elektrituulikute tootja Enercon GmbH ühisprojektina. Kolmepoolne koostöö sai alguse 2001. aasta detsembris ning eelmise aasta juulist kuni septembrini ehitati vundamendid ja püstitati Virtsu kolm taastuvenergiat tootvat elektrituulikut. Tuulepargi kolmest tuulikust kaks kuuluvad Saaremaa ettevõttele Roheline Ring ja üks tuulik Eesti Energiale, viimane on Eesti Energia esimene rohelist energiat tootev tuulik. Tuulepargi rajamist toetasid abirahadega Saksa majandus- ja tehnoloogiaministeerium summaga 6,5 mln krooni ning Eesti Regionaalarengu Sihtasutus summaga 100 000 krooni. Projekti kogumaksumus ulatus ligikaudu 36 miljoni kroonini.
Virtsu Tuulepargi ehituse eatöövõtja oli maailma üks suurimaid elektrituulikute tootjaid Enercon GmbH, alltöövõtjatena teostasid töid OÜ Veemaailm Inc ja Pekkaniska OY.
Autor: Anti Radik

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele