Eesti energeetika värvub roheliseks

Eesti Energia on viimase paari aastaga paigutanud taastuvenergia ehk nn rohelise energia arendamisse 70 miljonit krooni.

Linnamäe HEJ paikneb Jägala jõe suudmest 1,5 km kaugusel. HEJ ehitati aastatel 1922?1924 ja projekteeriti soome professori Axel Verner Juseliuse poolt 1917. aastal. Jaam alustas tööd 17.04.1924. Projektvõimsus oli 1500 hj (1,1 MW), aastane toodang 5000 MWh. Jaamas oli kolm Francise turbiini võimsusega 350 kW/tk. Linnamäe HEJ on paisujõujaam, koosnedes paisust, jaama hoonest, liigveelasust, kalatrepist ja ülevoolupaisust koos voolu stabilisatsiooni basseiniga. Linnamäe HEJ tunnistati tollel ajal kauneimaks tööstusarhitektuuri objektiks Eestis.

1941. aastal õhkis taganev Punaarmee Linnamäe HEJ. Kõige rohkem said kannatada hoone (täielikult hävinenud) ja turbiinikambrid. Hästi olid säilinud ülevoolupais ja kalatrepi betoonkonstruktsioonid.

Linnamäe HEJ renoveerimiseks ?võtmed kätte? printsiibil korraldas Eesti Energia riigihankekonkursi, mille võitis AS FKSM, kellega sõlmiti projekteerimise ja ehituse peatöövõtuleping 9. augustil 2001. Tööde maksumuseks koos käibemaksuga kujunes ligikaudu 34 miljonit krooni ja tööd lõpetati mullu oktoobris.

Uude jõujaama paigaldati kolm Soome firma Waterpumps turbiini koguvõimsusega 1,1 MW. Turbiinid on kompaktsed mittereguleeritavate labadega nn propellerturbiinid. Asünkroongeneraatorid asuvad ülerõhu all olevas hermeetilises kapslis, mis omakorda asub otse turbiinitoru sees. Generaator on ühendatud turbiini võllile otse. Jaama töö reguleerimine käib vastavalt veehulgale turbiinide sisse- ja väljalülimisega. Maksimaalvõimsuse ajal töötavad kõik turbiinid ja miinimumvõimsuse ajal üks. Turbiinide sisse- ja väljalülimist juhib täisautomaatne programmeeritav loogikablokk, mis omakorda saab sisendsignaalid veetaseme anduritelt. Uus jõujaam on mehitamata, tema töö jälgimine ja juhtimine toimub kaugjuhtimissüsteemi vahendusel Eesti Energia jaotusvõrgu juhtimiskeskusest.

Jõujaama hoone taastamisel järgiti endist arhitektuurset stiili ja endised hüdrorajatised renoveeriti ning tammi kohale üle jõe ehitati rippsild koos vaateplatvormidega. Planeeritavaks elektritoodanguks on umbes 7000 MWh aastas, mis antakse võrku pingel 20kV. Linnamäe HEJ on Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille toodang on suurem kui teiste täna töötavate hüdrojaamade elektrivõrku müüdav elektrienergia kokku.

Virtsu Tuulepark valmis OÜ Roheline Ring, Eesti Energia ja elektrituulikute tootja Enercon GmbH ühisprojektina. Kolmepoolne koostöö sai alguse 2001. aasta detsembris ning eelmise aasta juulist kuni septembrini ehitati vundamendid ja püstitati Virtsu kolm taastuvenergiat tootvat elektrituulikut. Tuulepargi kolmest tuulikust kaks kuuluvad Saaremaa ettevõttele Roheline Ring ja üks tuulik Eesti Energiale, viimane on Eesti Energia esimene rohelist energiat tootev tuulik. Tuulepargi rajamist toetasid abirahadega Saksa majandus- ja tehnoloogiaministeerium summaga 6,5 mln krooni ning Eesti Regionaalarengu Sihtasutus summaga 100 000 krooni. Projekti kogumaksumus ulatus ligikaudu 36 miljoni kroonini.

Virtsu Tuulepargi ehituse eatöövõtja oli maailma üks suurimaid elektrituulikute tootjaid Enercon GmbH, alltöövõtjatena teostasid töid OÜ Veemaailm Inc ja Pekkaniska OY.

Eesti energeetika värvub roheliseks

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised