Riigikogu võttis eile vastu muutmata kujul telekommunikatsiooniseaduse eelnõu, mis sätestas 3G litsentsi hinnaks 70 miljonit krooni, püüdlused alandada litsentsi hinda Toivo Jürgensoni ettepanekul 5 miljonile kroonile või 25 miljonile kroonile ei leidnud toetust.
Eestis väljastatakse neli mobiilside kolmanda põlvkonna (3G, UMTS) litsentsi kahes voorus.
Esimeses voorus tehakse pakkumine olevasolevatele mobiilsideoperaatoritele, kes tegutsevad Eesti turult vähemalt kaks aastat. Ühe litsentsi ja need litsentsid, mis jäävad esimeses voorus müümata, müüakse oksjonil. UMTSi võrk peab katma 30 Eesti elanikkonnast, sisuliselt on jutt Tallinna linna katmisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Eelnõu võeti vastu muutmata kujul, muudatusettepanekud, mis üritasid hinda vähendada, ei läinud läbi. 70 miljonit krooni on pisike summa tegelikult," ütles Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kukk. "Tänane 70 miljonit krooni on tunduvalt väiksem, kui varem pakutud 50 miljonit krooni, kuna sellega kaasnes investeerimiskohustus. Praegu investeerimiskohustust pole."
"Hea oleks, kui tuleks kasvõi kaks UMTSi operaatorit," ütles Kukk.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma sõnul täpset ajakava 3G lubade väljastamiseks veel pole, kuid tema hinnangul võib riik teha pakkumised praegustele mobiilsideoperaatoritele lubade ostuks umbes kolme kuu pärast.
"See on esimene raund, pakkumine olemasolevatele operaatoritele," rääkis Saarma. "Kui see on läbi, siis tuleb teine raund ehk oksjon."
ASi EMT juhatuse esimees Peep Aaviksoo kinnitas eile, et EMT kavatseb kindlasti 3G litsentsi taotleda.
"70 miljonit litsentsi eest pole väike summa nii väikse turu kohta, kuid väga karme tehnilisi tingimusi pole seatud," ütles Peep Aaviksoo. "Kokkuvõttes on hea, et 3G otsus on nüüd olemas - ja parem kui paljudes muudes riikides, kes täna on oma eelnevate otsustega tõsiselt hädas."
ASi Radiolinja Eesti kaalub 3G litsentsi ostmist, ehkki pole rahul selle hinnaga.
"Kahju on tõdeda, et riigikogu ei võtnud kuulda ettepanekuid mõistlikumate tingimustega UMTS litsentside väljastamiseks," ütles 3G litsentsi hinda ja tingimusi kommenteerides ASi Radiolinja Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"UMTS tehnoloogiat ei ole seni suudetud veel kusagil kliendi teenistusse rakendada, samas otsustas riik enam kui 200 miljonit krooni mobiiltegevusvaldkonnast välja võtta," rääkis Seppänen. "See on märkimisväärne summa, mille oleks saanud investeerida uute teenuste arendamisse, millest
kliendid näeksid kasu juba täna. Kaudselt tuleb UMTS litsentsi tasu praeguste klientide taskutest."
"Me kaalume UMTS litsentsi ostmist, kuid kindlasti jälgime ka edaspidi, mis toimub mujal Euroopa telekommunikatsiooniturul kolmanda põlvkonna tehnoloogia vallas," rääkis Seppäne. "Täna lasub endiselt küsimärk tehnoloogia kohal, mis tegelikult hakkab klientideni tooma uue generatsiooni teenuseid."
Tele2 Eesti juhatuse esimehe Üllar Jaaksoo hinnangul 70 miljonit krooni liiga kõrge hind.
"Valitsuse jonn eelarvet täita on kavandist seaduseks saanud. Siiani on aga
teadmata argumentatsioon ja mudel, mille alusel 70 miljoni krooni suurune maks on arvutatud," ütles Jaaksoo.
Jaaksoo ütles, et kui litsents võtta 10 aastaks, siis ainuüksi litsentsitasu maksmiseks peavad kolm operaatorit igal aastal tarbijatelt 21 miljonit krooni küsima, lisaks sellele UMTS võrgu investeeringute tasuvuseks vajaliku tulu.
"Arvan endiselt, et Eesti inimese rahakotile on see liiga kõrge koormus," nentis Jaaksoo. "Kui kolme esimese aasta jooksul saadakse nt kokku 100 000 klienti, mis on isegi liiga optimistlik vaadates GPRS klientide arvu kasvu, on maks ühe
Artikkel jätkub pärast reklaami
kliendi kohta 35 krooni kuus, mis on pea 10 tänasest keskmisest kliendiarvest mobiilside teenuste kasutamisel," rääkis Jaaksoo. "Seda on liiga palju."
3G e. UMTS on kiiret andmeedastust võimaldav mobiilsidestandard.
3G litsentsi omandamisega käib kohustus käivitada tehnilise loa väljastamisest hiljemalt seitsmendal aastal vähemalt 30 protsenti Eesti elanikkonda kattev 3G mobiiltelefonivõrk, mis vastab võrgu arhitektuurilt ja planeeritavate teenuste poolest kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu Euroopa standardiorganisatsioonide standarditele. Võrk peab tagama andmeedastuskiiruse linnades vähemalt 144 kbit/sek ja mujal vähemalt 64 kbit/sek.