Hansapanga Grupp teenis möödunud aastal 1,874 miljardit krooni kasumit, millest kolm neljandikku andis panga Eesti-tegevus. Võrdluseks ? Eestis oli näiteks 2001. aastal üldse kümmekond firmat, kelle käive ületas Hansapanga tänavuse kasuminäitajat, rääkimata siis säärase kasumi saamisest.
?Olulisim tuluallikas Hansapanga Grupi jaoks on laenamine keskmistele ja väikestele ettevõtetele ning eluasemelaenud, potentsiaali näeme ka väikefinantseerimises,? ütles Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelt online-pressikonverentsil panga mulluseid majandusnäitajaid kommenteerides. Ta viitas samuti seoses pensionireformidega kasvavale pikaajaliste säästutoodete tähtsusele, seda eriti Eestis ning Lätis.
Panga laenuportfelli kasv ulatus mullu Eestis 23 protsendini, seal hulgas kasvasid eraisikute laenud 38 protsenti moodustades panga laenuportfellist ligi 10 miljardit krooni. Kaks korda suurem on Eestis ettevõtetele antud laenude maht. ?Oleme arvamusel, et eelmisel aastal oli laenukasv liiga kiire. Kui pangad peaksid mulluse tempoga jätkama, ei ole see majandusele hea,? tõdes Neivelt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hansapanga finantsdirektori Kristina Siimar ütles online-pressikonverentsil, et pank ootab sel aasta laenukasvu aeglustumist: ?Pangandussektori kasv Eestis sõltub SKT kasvust, meie hinnangul jääb 2003. aastal laenude ja hoiuste jätkusuutlik kasv ca 10-15 protsendi piirimaile.? Siimari sõnul on pank ?laenuportfelli tasakaalustatud arengu seisukohalt? veidi vähendanud kinnisvara arendusprojektide finantseerimist, kuna nende laenude maht kasvas viimasel ajal kiiremini kui muudes sektorites. Selline lähenemine ei puuduta elamuehitust, lisas ta samas. Pank prognoosib selleks aastaks ka provisjonide mõningast suurenemist , eelkõige töötleva tööstuse osas.
Hansapank ennustab laenuintresside alanemise jätkumist ka tänavu. ?Turud ootavad Euroopa Keskpangalt uusi intressikärpeid juba kevadel. Arvestades praegust poliitilist ja majandusseisu, ei oodata intresside tõusu enne järgmist aastat,? lausus Siimar.
Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing jagas üldjoontes konkurendi hinnanguid mullusele kui ka tänavusele kasvutasemele laenude osas. ?Oli küll liiga kiire ja ühepoolne (eraisikud) laenukasv,? tõdes ta, viidates samas laenukasvu aeglustumise mõjule pankade turuvõitluses. ?Kui Hansapank loobuks konkureerimast eraisikute turuosa nimel, siis ei pruugi kogukasv väga kiireks kujuneda.?
?Vastasel juhul on meil tegu väga madalate intressitasemetega ja mitmete teravate
konkurentidega Põhjamaadest, kes pole eriti huvitatud turuosa kaotamisest,? lausus Kunsing. Ta lisas, et kaldub siiski arvama, et laenukasv tuleb kiirem kui 10-15 protsenti: ?Aasta edenedes on ehk loota, et ka tootmisettevõtete väljavaated paranevad ja laenukasv tasakaalustub erinevate kliendisegmentide vahel.?
Analüütiku hinnangul sõltub intressilangus Euroopa Keskpangast. Samas näib, et varasemalt oodatud intressitõus alates II kvartalist on nihkumas ilmselt järgmise aasta algusse, märkis ta.
?See sõltub suurel määral sellest, kas ja kuidas kõrvaldatakse suured takistused globaalse majandusolukorra paranemise teelt - geopoliitilised pinged Iraagis ja Korea poolsaarel,? ütles Kunsing. ?Ebakindlas olukorras on pärsitud tarbimine ja investeeringud ning enne olukorra selginemist pole ka intresside tõusu kuskilt oodata,? isas ta. Analüütiku poolt välja pakutud ?optimistliku nägemuse? kohaselt ei langeta Euroopa Keskpank intresse alla 2,25 protsendi ning ka meie kommertspankade laenuintresside aluseks olev Euribor märgatavalt alla selle taseme ei lange.
Hansapanga Grupp teenis eelmisel aastal küll oodatud rekordilise ligi 1,9 miljardi kroonini ulatuva puhaskasumi, kuid analüütikud prognoosivad, et tänavu ei paku aktsia teistega samaväärset teenimisvõimalust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hansapanga grupi neljanda kvartali kasum oli 493 miljonit krooni ehk 40 enam kui aasta tagasi. Aasta kokkuvõttes oli grupi kasum 1,87 miljardit krooni ehk 21 2001.aasta tulemusest rohkem.
Analüütikutest tõdes vaid Trigon Marketsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk, et panga tegevuskasum jäi veidi ootustele alla, mistõttu kärbitakse selle aasta kasumiprognoosi 3.
Teised tõdesid, et tulemused vastasid ootustele. ?Seekord oli finantsaruandeid igav vaadata,? tunnistas Suprema juhatuse liige Veikko Maripuu.
Viimases kvartalis kasvasid Hansapanga tegevusmahud olulist ning see aitas grupi bilansimahtu kasvatada kolme kuuga ligi 6 mld krooni võrra ligi 82 mld kroonini.
Maripuu tõdes, et kuna grupi tegevusmahud kasvasid oodatust enam, kuid tulemus jäi oodatud tasemele, tähendab see, et marginaalid olid oodatust allpool ning surve kasumlikkusele jätkub ka edaspidi.
Kuigi Hansapanka peetakse jätkuvalt kasvavaks ettevõtteks ning pikas perspektiivis hindavad strateegid seda väga heaks investeeringuks, sunnib aktsia viimaste kuude kiire hinnatõus tõdema, et sellel aastal ei ole aktsiast olulist teenimisvõimalust loota ning ka aktsia seniseid aastalõpu hinnasihte analüütikud ei muuda. .
Viimase kolme kuuga 220 krooni tasemelt ülespoole 250 krooni kerkinud aktsia hind annab Maripuu sõnul põhjust uskuda, et sel aastal jääb aktsia oma tootluselt kesiseks ja kogu Baltimaade turgu arvestades benchmark'ile (võrdlusbaas) alla.
?Oleksin Hansapanga aktsia osas ettevaatlik,? tõdes Maripuu, põhjendades arvamust lisaks senisele hinnatõusule ka valitseva sõjaohuga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Trigoni Hansapanga aktsia aastalõpu hinnasiht on 272 krooni ning aktsiale on antud neutraalne reiting.
Ühispank ootab aktsia aastalõpu hinnaks 280 krooni. Panga analüütik Sander Danil tõdes, et kuigi pikaajaliselt usub ta aktsiasse, võib sõjahirm pakkuda praegusest turuhinnast märgatavalt madalama hinnaga aktsia ostuvõimalusi.
Hansapank võiks dividendipoliitika kohaselt maksta aasta kasumist 30 aktsionäridele omanikutuluks. Mullust kasumit arvestades tähendaks see aktsia kohta maksimaalselt 7,1 kroonist dividendi. Eelmisel aastal maksis Hansapank aktsia kohta omanikutulu 4 krooni.
Hansapanga finantsdirektor Kristina Siimar lausus, et dividendi suurus otsustatakse lähinädalatel.
Veikko Maripuu lausus, et kasumist 30 dividendiks maksmine oleks optimaalne tase, kuid ka see ei tohiks küll olla põhjus panga aktsiat osta. ?Baltimaades ja ka Soomes on dividenditulu saamiseks palju paremaid võimalusi,? lausus ta.