Hea tahte memorandum saab allkirjad

Homme kirjutatakse Kadrioru lossis alla ühiskondlik eelkokkulepe ehk hea tahte memorandum.

Allkirjastamistseremoonial osalevad Presidendi kantselei teatel presidendi, erakondade ja kodanikuühenduste esindajad. Erakondade esindajad toetasid kokkulepet juba 14. veebruaril Kadriorus president Arnold Rüütliga kohtudes.

Memorandub sisaldab üldisi kokkuleppeid näiteks rahvastikupoliitika, hariduse, kohaliku võimu ja kodanikesektori suhete kohta riigivõimuga.

?Seesugust üldisemat stabiilset raamistikku vajab tungivalt ka majanduskeskkond, kus tööandjate ja töötajate huvid oleksid tasakaalus ning majandus toetaks sotsiaalset sidusust,? lisas Presidendi kantselei avalike suhete juht Ester Shank. 'Tegu on hea tahte memorandumiga kokku leppida. Päris- ehk siis ühiskondlik kokkulepe ise võiks ehk veel sel aastal sündida - sõltub osapooltest.'

MEMORANDUM

EESTI ÜHISKONDLIKUST KOKKULEPPEST

Meie,

allakirjutanute volitatud esindajad,

lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimust,

tahtes kindlustada ja arendada Eesti riiki kõigi selle elanike hüveks,tunnetades vajadust tagada Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus,pidades oluliseks suunistada Eesti areng senisest enam pikaajalistele eesmärkidele,

otsustame ette valmistada ja sõlmida ühiskondliku leppe Eesti jätkusuutliku arengu seisukohalt esmastes valdkondades:

· Eesti sotsiaalne keskkond;

· kultuur, haridus, teadus ja arendustegevus;· majanduskeskkond;· suhted kohalike omavalitsuste, keskvõimu ja kodanikuühenduste vahel.

Ühiskondliku leppe sisuks on ülesannete ja lahenduste kooskõlastatud kindlaksmääramine,

selleks et- käivitada pikaajalise suunitlusega rahvastiku- ja tervishoiupoliitika;- kindlustada kultuuri, hariduse, teaduse ja arendustegevuse rahastamise kasvav osakaal rahvatulust;- tagada ettevõtlust toetav majanduskeskkond, mis lähtuks tööandjate ja töövõtjate huvide tasakaalustatusest ning süvendaks sotsiaalset sidusust;- luua riigieelarve põhiproportsioonide kehtestamise kaudu vähemalt viieks aastaks Eesti arengueesmärkide saavutamiseks vajalik järjepidevus;- täpsustada riigi keskvõimu, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste rolli Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel.

Memorandumi osalised, lähtudes oma heast tahtest, kohustuvad esindajate kaudu osalema leppe ettevalmistamises ja teevad Vabariigi Presidendile ettepaneku olla ühiskondliku leppe patrooniks.

Allakirjutanud tunnistavad juba teoksil olevate programmdokumentide (riiklik arengukava ? ühtne programmdokument, säästliku arengu strateegia jt.) olulisust ja teevad ettepaneku lähtuda nende viimistlemisel ühiskondlikus leppes sisalduvast.

Allakirjutanud peavad vajalikuks algatada juba 2003. aastal uue keskpika riikliku arengukava koostamine, mis arvestaks nii Euroopa Liidu võimalikku tugirahastamist kui ka Eesti rahvuslikke huvisid ja arengueesmärke.

Memorandumi osalised peavad vajalikuks sõlmida ühiskondlik lepe 2003. aasta jooksul, selleks, et leppes käsitletud prioriteedid kajastuksid juba 2004. aasta riigieelarves.

Tallinnas 20. veebruaril 2003.a.