Vabariigi aastapäeval jagab president aumärke. Riiklike rinnakaunistuste pika nimekirja kõrval ei taha kahvatuks jääda ka Rakvere linna ja Lääne-Viru maakonna valitsejad.
Rakvere linn andis tänavu aasta teo sooritaja aunimetuse koguni seitsmekümnele isikule ja organisatsioonile. Lääne-Viru maavalitsus oli tunduvalt tagasihoidlikum, nimetades kõigest kaks aasta inimest majandus- ja sotsiaalvallas ning viis kultuuripreemia laureaati.
Maavalitsuse poolt pärjatute hulk on minu arvates normaalne. Ja optimaalne, sest mis kaal oleks aasta inimese tiitlil, kui selle pälviksid igal aastal sada inimest. Isegi kakskümmend tundub paljuvõitu. Mitte et toredaid ja tegusaid läänevirulasi ei jätkuks ? aga kõiki meeles pidades vääriks vaat et iga viies aunimetust. Nonsenss.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rakvere linn läks aga just seda iga-viienda teed. Hästi, nüüd ma paisutan üle? Aasta teoga sai linnavalitsuse arvates hakkama iga 242. rakverelane. Vabariigi presidentki on aurahade jagamises tagasihoidlikum. Tema poolt saab tänavu au osaliseks umbes iga 4500. eestlane (osa presidendilt aumärgi kavaleridest on siiski võõramaalased).
Neid arve vaadetes võib järeldada, et Rakvere linnas on tublide kontsentratsioon erakordselt suur. Lausa paarkümmend korda suurem kui ülejäänud Eestis.
Virumaa Teatajast ilmunud uudisteksti võrgukommentaarid väljendasid siiski seisukohta, et tegu pole ülitubliduse vaid ülepingutamisega. Tsiteerin kellegi Väintsi kommentaari: ?Eks see valik kohalikku suurushullustust näitab. Valimiste aasta, mis teha!?
Nõustun Väintsiga, kuid teisest küljest ei taha ma sugugi ütelda, et tunnustatud Viru vägevad polnud seda väärt. Kui tunnustamine ergutab neid veelgi piirkonna arengule kaasa aitama, siis minu heakskiit. Jagatagu Rakveres või tuhat aumärki aastas.
Autor: Vahur Afanasjev