Turist tahab uusi elamusi

Üks languse põhjusi peitub ilmselt selles, et Soomest on aastaid Eestisse reisinud sama sihtgrupp sagedasi külastajaid, kes reisivad Eestis küll järjest uutesse piirkondadesse, kuid kellele siin pakutav on tihedate reiside järel muutunud vähem atraktiivseks. Samas on aasta-aastalt pikenenud soomlaste Eestis viibimise kestus, jätkuvat tõusutendentsi näitab Pärnu populaarsus. Uue laeva liiniletulekuga suurenes juunis ja juulis taas ka Soome ühepäevareisijate arv, kuid selle mõju oli lühiajaline. Eriti augustis ja septembris mõjutas soomlaste reisimist negatiivselt soomlastele ootamatult teadvustatud lapse pildi nõue vanema passis, mis tekitas Soomes negatiivset meediakajastust. Mais vähendas Soome turistide arvu aga Eurovisioon, mis täitis hotellid lauluvõistlusega seotud külalistega.

Üldiselt võib viimastel aastatel täheldada puhkuse-, transiit- ja ravireisijate osakaalu suurenemist ning ostuturistide ja sugulaste-tuttavate külastajate osatähtsuse kahanemist väliskülastajate hulgas. Tööreisijate osakaalus olulist muutust märgata ei ole. Puhkusereisijad moodustasid mullu umbes 40 turistidest, tööreisijad ligi veerandi.

Veidi üle 2/3 välisturistidest tutvub Eestis iseseisvalt vaatamisväärsustega, veerand külastab muuseume ja näitusi, 19 käib kultuuriüritustel, kümnendik organiseeritud ekskursioonidel ning 8 tegeleb mõne aktiivse harrastusega. Üllatavalt suur osa (29) turistidest viibib looduses või külastab looduslikke vaatamisväärsusi. Eriti loodushuvilised on saksa ja vene turistid, kes on vähem linnade külastamisele orienteeritud ja samas viibivad Eestis ka keskmisest kauem.

Eestis viibides kulutavad kõige rohkem raha põhja-ameeriklased, kellele järgnevad britid. Kolmandal kohal on Venemaa turistid, kes sugulaste või tuttavate juures ööbides kulutavad päeva kohta küll kõige vähem, kuid samas viibivad Eestis sarnaselt põhja-ameeriklastega kõige kauem (keskmiselt 11 päeva). Ka sakslased kulutavad päeva kohta keskmisest turistist vähem, kuna kasutavad rohkem väljaspool Tallinna asuvaid ja odavamaid majutuspaiku, ning samas ka nende kulutused ostudele on suhteliselt väikesed.

Reisi kohta kulutavad siin keskmisest vähem Soomest, Lätist ja Leedust pärit turistid, kes viibivad Eestis ka kõige lühiajalisemalt. Kui lätlased ja leedulased peaaegu ei kuluta Eestis raha ostudele, siis ka soomlaste Eestis ostudele kulutatav summa jääb alla näiteks Venemaalt ja eriti Põhja-Ameerikast pärit turistide ostudele. Soomlased on siit tavaliselt ostnud odavamaid kaupu, neid on seoses hinnataseme tõusuga järjest vähem. Teisalt ostavad soomlased olulisel määral ka laevadelt, mida Eestis tehtud kulutuste hulka ei loeta.

Reisipäeva kohta kulutavad Eestis enim Skandinaaviamaadest, eriti Norrast pärit turistid. Teiste turistidega võrreldes kulutavad nad rohkem majutusele, kuna kasutavad teistest rohkem tasulist majutust. Eestis ööbivatest turistidest peatub tasulises majutuskohas keskmiselt 2/3, norralastest 77.

Võrreldes külastajate arvu ja kulutusi Eestis, annavad kõige suurema panuse Eesti majandusse Soome ja Venemaa turistid. Turistid kulutavad ligi kolmandiku rahast majutusele, ning veidi üle veerandi nii toitlustusele kui ostudele. Erinevatele ajaveetmisvõimalustele kulutatakse jätkuvalt vähe ? vaid 4 reisieelarvest. Arvestades seda, et 81 turistidest on pärit naaberriikidest ja 70 neist on Eestis varem käinud vähemalt kahel korral, on hädavajalik uudsete ja kvaliteetsete ajaveetmisvõimaluste arendamine ? nii külastajate tagasimeelitamiseks kui nende kulutuste suurendamiseks Eestis.