Ettevõtjate toetamine: riigi parim investeering

ÄP 1. aprilli juhtkiri ?Riigi loodud tugisüsteeme pole ettevõtjatele vaja? kutsub polemiseerima teemal, mille kohta Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon EVEA peab vajalikuks avaldada oma seisukoha.

Tegu on kahe erineva küsimusega: 1) kas riik põhimõtteliselt peab toetama ettevõtlust selektiivsete, põhiliselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) suunatud meetmetega; 2) kas Eesti tänane ettevõtluse tugimeetmete süsteem on hästi toimiv?

Esimesele küsimusele oleme vastanud, kui valisime kursi ühinemiseks ELiga, tõlkisime saksa keelest äriseadustiku ja andsime riigile võimalusi sekkuda majandusse, sh jagada ümber ettevõtluses sündivat tulu. Loomulikult toetab EVEA maksukoormuse vähendamist ettevõtjatele, kuna see on ainus strateegia, mis tagab kõrge majanduskasvu ja ettevõtete konkurentsivõime. Ei ole aga õige vastandada maksude alandamist ja ettevõtluse riigipoolset selektiivset toetamist, kuna madalamad maksud üksi ei loo turul võrdseid konkurentsitingimusi suurte ja väikeste ettevõtete vahel. Madalamate maksude kaudu võidavad tõesti kõik, kuid suuremad võidavad rohkem. VKEde tüüpilised kitsaskohad säilivad ka madalate maksude tingimustes. Just sellepärast eksisteerib kõigis tsiviliseeritud riikides, sh neoliberalistlikus USAs, valik tugiinstrumente, millega avalik sektor püüab leevendada VKEde probleeme ning tagada sellega riigile jätkuv maksutulude kasv. Ettevõtjatelt kogutava raha osalist tagasisuunamist ettevõtluse toetamiseks ei saa võrrelda raha ümberjagamisega sotsiaal- või valitsemiskulude katmiseks, kuna esimesel juhul on tegemist pragmaatilise ja tulusa investeeringuga, mis tekitab tulu, mida on võimalik ümber jagada. Lisaks ei ole suur osa toetusmeetmetest mitte tagastamatu abi, vaid laenud või garantiid, ning toetusi suunatakse sellistele ettevõtluse sihtrühmadele, kelle edu või püsimajäämine on kogu riigi seisukohalt tähtis.

Üks põhiargumente, mida ÄP on toonud ettevõtluse riikliku toetamise vastu, on tugimeetmete vähene kasutamine sihtrühma poolt, uuringu järgi 2. See on ju hea, kui paljud firmad ei vaja toetusi. Aeg-ajalt siiski mõned vajavad. Nende ettevõtete taga on konkreetsed inimesed ja nende töökohad. Seega tuleks hinnata mitte abi saavate firmade hulka, vaid toetuste abil loodud või säilinud töökohti ning sellega kaasnevat riigi maksutulu. Samuti tuleks hinnata meetmete positiivset mõju julgustamaks inimesi ettevõtjaks hakkama. Riik annab signaali, et võib abi saada.

Tugimeetmete vähese kasutamise taga on EVEA arvates muud põhjused ehk küsimus 2: kas tänane ettevõtluse tugisüsteem toimib? Kas kõik tugimeetmed vastavad ettevõtjate vajadustele; kas toetuste taotlemise protseduur on lihtne ja kiire; kas abi saavad need, kes seda kõige rohkem vajavad; kas raha jagajaid huvitab muu kui õigeks ajaks kulutatud eelarve?

Mitu valitsust on eksperimenteerinud ettevõtluse tugistruktuuride ümberkorraldamisega. Tekkisid ministeeriumi-taoline keskasutus EAS ja kolmele omavahel mitteseotud sihtrühmale suunatud garantiifond KredEx. Kadusid mitmed tugimeetmed, asemele tulid uued. Selles tootearendusprotsessis oli ettevõtja arvamus tagaplaanil.

EVEA arvates peaks riik viivitamatult asuma ümber kujundama EASi tegevust: 1) juhtimise depolitiseerimine nõukogu tasandil; 2) otsustamisprotsessi detsentraliseerimine ja regionaalse tasandi tugevdamine; 3) protseduuride lihtsustamine ja kiirendamine; 4) nõudluse-põhine tootearendus tugimeetmete osas; 5) tegevuse suurem avalikustamine. Siis ei väida enam 78 ettevõtjatest, et nad ei ole otsinudki infot riiklike toetusprogrammide kohta.