Kadi Heinsalu • 13. juuni 2003 kell 12:38

Võru kesklinnas ärihoonele ehitusloa andmisel rikuti naabri õigusi

Riigikohtu halduskolleegium jättis jõusse otsuse, millega tühistati ehitusluba 4korruselise ärihoone ehitamiseks Võru kesklinnas.

Ehitusloa vaidlustas naaberhoone korteri omanik, kes leidis, et uusehitis varjab tema eluruumis valguse ja vaate. Riigikohus jäi oma varasema seisukoha juurde, et kesklinnas asuva korteri omanik ei saa keelata igasugust vaadet või valgust varjavat ehitustegevust. Kuid naabrite huvide ja nendega põrkuvate avalike huvide vahel peab kohalik omavalitsus leidma mõistliku tasakaalu.

Riigikohus selgitas, et erinevalt varasemast regulatsioonist ei nõua kehtivad õigusaktid, et igale eluruumile oleks tagatud päevas vähemalt kolm tundi loomulikku päikesevalgust. Kontrollides, kas ehitusloa alusel püstitatav hoone jätab naabri eluruumis alles piisava valgustuse, peab kohalik omavalitsus arvestama eelkõige piirkonna tavalise olukorraga. Seetõttu on nõuded eluruumi valgustatusele ja aknast avanevale vaatele erinevad sõltuvalt sellest, kas ehitatakse näiteks Tallinna kesklinnas või Võru aedlinnas.

Ehitusluba andes ega ka hilisemas kohtumenetluses ei ole Võru linnavalitsus küllaldaselt põhjendanud, miks oli Võru linnas tarvis ärihoone ehitada olemasoleva elamule nii lähedale, et naabri elutoa aknale langeb loomulikku päikesevalgust ööpäevas keskmiselt vaid 45 minutit. Linnavalitsus viitas vajadusele taastada naaberhoonele võimalikult lähedal asuva uusehitisega ajalooline tänavafront. Kohtute hinnangul ei ole aga selline eesmärk piisav selleks, et õigustada eluruumi omaniku õiguste piiramist igasuguse kompensatsioonita.

Samuti juhtis Riigikohus tähelepanu ehitusloa andmisel tehtud menetlusvigadele. Hea haldustava kohaselt peab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist võimaldama projekti suhtes oma arvamust avaldada puudutatud isikutel. Puudutatud isik on ka naaber, kelle puhul on ette näha, et tulevane ehitis võib tema õigusi riivata. Kuigi projekti on koostanud riiklikult tunnustatud arhitekt, peab kohalik omavalitsus kontrollima ehitusprojekti nõuetekohasust sisuliselt, mitte üksnes vormiliselt.

Riigikohtu otsus ei too kaasa ärihoone lammutamist. Selles protsessis taotles kaebaja vaid ehitusloa tühistamist. Kahjunõudeid ega taotlust kohtuprotsessi ajal juba valmisehitatud ärihoone lammutamise suhtes kaebaja ei esitanud. Riigikohus pidas aga vajalikuks selgitada, et ebaseadusliku ehitusloa alusel püstitatud hoone lammutamist saab naaber nõuda vaid juhul, kui talle tekitatud kahju on suurem kui lammutamisega omanikule kaasnev kahju.

Vaata ka uudist Äripäevas <#siit=http://www.aripaev.ee/mod/emb/online.html?disp=2 uud_id=323521>.

Hetkel kuum