• OMX Baltic−0,33%300,29
  • OMX Riga−0,05%893,11
  • OMX Tallinn−0,39%2 072,95
  • OMX Vilnius0,47%1 205,23
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,48%8 816,56
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic−0,33%300,29
  • OMX Riga−0,05%893,11
  • OMX Tallinn−0,39%2 072,95
  • OMX Vilnius0,47%1 205,23
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,48%8 816,56
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 19.09.03, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palk peab kasvama koos tööviljakusega

Tööandjate ja ametiühingute vahel lepiti kolm aastat tagasi kokku, et alampalga kasvu aluseks võiks olla keskmise palga kasv. Eeldati, et suhteliselt liberaalse tööturu tingimustes liigub keskmine palk samas tempos majanduseüldise kasvuga. Tänaseks päevaks on ilmne, et palgakasv on kiirem kui majanduskasv ning sellises olukorras tuleb palga alammäära tõstmiseks töötada välja ning leppida kokku uued põhimõtted.
Tööandjatel ja ametiühingutel on läbirääkimistel erinevad lähteseisukohad.
Ametiühingud soovivad vähendada palgadiferentsi ning kergitada palga alammäära tõstmise abil ka keskmist palka. Tööandjad soovivad, et palga alammäära mõõdukas tõstmine korrastaks tööturgu, kahjustamata sealjuures keskliidu liikmesettevõtete palgasüsteeme. Juhul, kui tõusutempo järgmistel aastatel oleks 400-500 krooni aastas, hakkaks see mõjutama ettevõtete alumisi palgaastmeid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tööandjate hinnangul tuleks palga alammäärale õiglase suhte ja määra leidmisel arvestada rohkem avatud turu tingimustes tegutsevate tööstusettevõtete palgasüsteemidega. Samuti ei tohiks riiklik alampalk olla kõrgem, kui ettevõtetes ametiühingutega peetud dialoogi tulemusena kokkulepitud miinimumpalk. Järgmise aasta palga alammäära kehtestamisel tuleb aru anda, et Eesti eksport pole kasvanud ootuspäraselt. Majanduskasv põhineb endiselt sisemaisel tarbimisel ning investeeringutel. Tööjõukulude tootlikkus näitab paljudes sektorites negatiivset trendi. Tootlikust ületav palgakasv vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ning tööhõivet. Järgmise aasta alampalk tuleb seega oluliselt väiksem kui ametiühingute poolt esialgselt nõutud 2600 krooni. Oleme seadnud eesmärgiks, et alampalk ei tõuseks 2004. aastal rohkem kui prognoositav tööviljakuse kasv. Täpne number sõltub läbirääkimiste tulemuslikkusest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele