• OMX Baltic−0,39%320,02
  • OMX Riga0,76%971,57
  • OMX Tallinn−0,73%2 232,27
  • OMX Vilnius−0,24%1 509,04
  • S&P 500−0,25%7 651,54
  • DOW 30−0,86%50 906,05
  • Nasdaq 0,24%26 861,06
  • FTSE 100−0,29%10 606
  • Nikkei 2251,94%66 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,44
  • OMX Baltic−0,39%320,02
  • OMX Riga0,76%971,57
  • OMX Tallinn−0,73%2 232,27
  • OMX Vilnius−0,24%1 509,04
  • S&P 500−0,25%7 651,54
  • DOW 30−0,86%50 906,05
  • Nasdaq 0,24%26 861,06
  • FTSE 100−0,29%10 606
  • Nikkei 2251,94%66 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,44
Tööandjate ja ametiühingute vahel lepiti kolm aastat tagasi kokku, et alampalga kasvu aluseks võiks olla keskmise palga kasv. Eeldati, et suhteliselt liberaalse tööturu tingimustes liigub keskmine palk samas tempos majanduseüldise kasvuga. Tänaseks päevaks on ilmne, et palgakasv on kiirem kui majanduskasv ning sellises olukorras tuleb palga alammäära tõstmiseks töötada välja ning leppida kokku uued põhimõtted.
Tööandjatel ja ametiühingutel on läbirääkimistel erinevad lähteseisukohad.
Ametiühingud soovivad vähendada palgadiferentsi ning kergitada palga alammäära tõstmise abil ka keskmist palka. Tööandjad soovivad, et palga alammäära mõõdukas tõstmine korrastaks tööturgu, kahjustamata sealjuures keskliidu liikmesettevõtete palgasüsteeme. Juhul, kui tõusutempo järgmistel aastatel oleks 400-500 krooni aastas, hakkaks see mõjutama ettevõtete alumisi palgaastmeid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele