Andres Männart üritab vanglat vältida

?Kohus üldse ei arutanud sisuliselt, kas Männart on mõistlik inimene asenduskaristust kandma,? ütles Andres Männarti kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla, kelle sõnul pole Männart näiteks ühiskonnale ohtlik retsidivist. ?Loomulikult inimene loodab ju parimat ning tema huvi oli riigiga suhted korda teha ja kahju hüvitada.? Ainla sõnul oli Männartil juba kokku lepitud ka Kaarli kogudusega, et seal neli tundi päevas üldkasuliku tööna lihttöid teha, ning Tallinna Diakooniakooliga, kus temast oleks saanud põetaja. Samuti oleks säilinud tema koht Pärnu sadama finantskonsultandina.

Kohtuotsuse edasikaebamises oli kindel ka kohtunik Anne Kramer, kes Männarti ja tema kaitsjate taotlust ei rahuldanud. Männart mõisteti süüdi möödunud aasta oktoobris, mil kehtis karistusseadustik, mis lubas juba toona asendada mehe vanglakaristuse üldkasuliku tööga.

?Ega ma ka ei arva, et kui ta avalikult ringi kõnnib, et oleks tavainimesele ohtlik,? ütles Kramer. ?Aga kohus leidis, et seadus ei võimalda tal reaalse vangistuse asemel üldkasulikku tööd teha. Kui ringkonnakohus leiab teisiti, siis palun väga.? Kramer arvas, et sellise väikese kaheleheküljelise määruse jõuab ringkonnakohus läbi vaadata mõne kuu jooksul.

Tänavu juunis vähendas riigikohus Männarti karistust kaheaastase vanglakaristuse ning 8,3 miljoni kroonini. Varem oli Tallinna ringkonnakohus määranud talle karistuseks kaks aastat ja kaks kuud vanglakaristust koos 22,5miljonilise kahjutasuga.

Männarti süü seisnes selles, et aktsiate ostu-müügitehingutes Hüvitusfondi ja Ühispanga vahel kasutati vahendajana Männartiga seotud offshore-firmasid. 1997. aasta börsilanguse ajal kandis Männartiga seotud offshore-firmade riski Hüvitusfond, mitte firmad ise.

Riigikohus leidis, et 22,5 miljoni krooni suuruse kahju näol on tegemist varalise kahjuga saamata jäänud tulu näol ning pärast süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist on seadusandluses toimunud muudatused.

1997. aasta septembris sõlmis Andres Männart Hüvitusfondi juhatuse liikmena forward-tehingu maksuvaba firmaga Plantwell Investment Corporation (PIC). PIC pidi detsembris ostma 85,4 miljoni krooni eest Hüvitusfondilt mitmesuguseid aktsiaid, olenemata sellest, milline on nende aktsiate hind detsembris; tehingu kinnituseks maksis PIC Hüvitusfondile 8,3 miljonit krooni. Siis aga lõhkes börsimull ning aktsiate väärtus oli detsembriks kukkunud 62,9 miljonile kroonile. Seega PIC oleks aktsiad välja ostes teeninud kahjumit 22,5 mln krooni. Männart allkirjastas millalgi 3. novembri ja 17. detsembri vahel tehingukinnituse, millega sisuliselt tühistas forward-tehingu kuupäevaga 23. september, mil aktsiad olid veel väärt 85,4 miljonit.

Nõnda jäi PIC-l kahju teenimata, kuid samas summas kandis saamata jäänud tulu näol kahju Hüvitusfond. Käsiraha maksis Männart PIC-le tagasi.

Andres Männarti mobiiltelefon oli nädalavahetusel kõnepostis, tagasihelistamispalvele ta ei reageerinud.