Lahkumine linnast
Üleeile andsid paljud parteid ja ühiskondlikud liikumised oma allkirja Rüütli-Luukase ühiskondliku kokkuleppe väga üldsõnalisele tekstile. Sellega tahetakse luua keskkonda, mis tagaks peredele kindlustunde ja toetaks lapse arengut. Reformierakonna juht Siim Kallas on aga koostanud oma leppe teksti, mille järgi eraldaksid ettevõtted 10 oma kasumist teadusfondi. Sisuliselt tähendaks see uue maksu kehtestamist. Ülaltooduga on Reformierakond jõudnud ideelisse tupikusse. Võideldakse ju maksukoormuse tõstmise vastu.
Aastaid tagasi tulid Mart Opman ja Jaak Leimann ideega, moodustada Eestisse neli regiooni. Sellest ajast on pakutud igasuguseid haldusreformikavu, kuid seni tegudeni jõutud ei ole. Samal ajal viivad ministeeriumid ja ametid läbi nn hiilivat haldusreformi, kus lähtealuseks näib olevat just paljukiidetud ja laidetud regioonide moodustamise kava. Ühest küljest vaadates võib head meelt tunda, et tol ajal maakondi ei kaotatud, sest koos maavalitsuste kaotamisega oleks nendest keskustest lahkuma hakanud arvukas ametnikkond, mis oleks võimendanud tolleaegset väikelinnade kriisi. Läksid ju siis massiliselt pankrotti Väike-Maarjas, Püssis, Sindis ja teistes linnades tegutsenud ettevõtted ning paljud inimesed kaotasid töökohad.
Nüüdseks on olukord aga kardinaalselt muutunud. Turumajanduses kehtivad reeglid on viinud kinnisvara hinnad Tartus ja Tallinnas nii kõrgeks, et ettevõtted on massiliselt hakanud tootmist neist linnadest välja viima.
Viis aastat tagasi viis AS Konesko metallitöötlemise Koeru asulasse. Hetkel töötab seal 30-35miljoni kroonise aastakäibega tehas, kus töötab 145 inimest. Tegevdirektori Mart Hiertentreu sõnul käivitatakse järgmise aasta mais Põltsamaal tsehh, kus esialgu saab tööd 25, tulevikus isegi 40 inimest.
Ka 60 mln kr aastakäibega AS Flora viib järgmise aasta kevadeks tootmise Tartust Tabiverre. Elistvere Puhkeküla suurosanikuks saanud Tartu firma OÜ Reinu Toidukaubad tahab nelja kuuga neljakordistada firma seniseid tootmismahte. Tootmise viib Tallinnast ära ka 300-350 mln kr aastakäibega AS Marat ning laiendab tootmist Pärnus ja Mustvees. Tootmis- ja tehnikadirektori Aarne Viikholmi sõnul ei ole vahet, kas kolitakse Tallinna äärelinna või mujale.
Autor: Raivo Sihver