Liina Leiten • 21. oktoober 2003 kell 22:00

Telefonimüük kodubüroos

Äripäeva Kirjastuse telemarketingi osakonna töötajatest on seitse müüjat kodubüroos. Kaugtöö kogemust on osakonnal üle aasta. Vajaduse osa töötajaid koju saata tingis ruumikitsikus. ?Telefonimüüjate tööpäev kestab neli tundi ning ühte töökohta jagab kaks töötajat,? selgitab osakonnajuht Erika Truuverk. ?Esimese vahetuse töötaja lihtsalt peab püsti tõusma, kui teine tal kukil on.?

Kodutöötajat aga ei aeta laua tagant ära ning tema saab tööpäeva paindlikult korralda ? teha müügikõned päeva jooksul talle sobival ajal ning soovi korral tööpäeva pikendada.

Telemarketingi osakonna kodutöötaja Katrin Kuuse sõnul on kodus võimalik vabamalt oma häält kasutada, mida kontoris teha ei saa, sest see võib segada teisi müüjaid. Plussiks peab Kuuse sedagi, et kodus töötades on võimalik pisut hiljem ärgata ega pea pabistama, kas auto läheb käima ja kas ikka jõuab õigeks ajaks tööle.

?Samas ei rahulda minusuguse suhtleja vajadusi ainult kliendid, kellelt kuuleb põhiliselt ?ei? või ?jah?, mistõttu tunnen puudust elavast seltskonnast ehk teisisõnu endistest töökaaslastest,? toob Kuuse välja kodus töötamise miinuspoole.

Iga tulemuslik lisatund on kasulik nii ettevõttele kui ka töötajale, kelle palk sõltub müüdud tellimuste arvust. Truuverki kinnitusel on kodus töötajad üldjuhul efektiivsemad kui kontoris olijad. ?Eile vormistas üks kodutöötaja 10 tellimust, kusjuures kuu eesmärk on ca 40 tellimust,? toob Truuverk näite.

Seda, et kodutöötajad ?ludritavad?, Truuverk ei karda. Esiteks kannatab siis nende töötasu ja teiseks näeb osakonna sisekord ette, et see, kes kahe kuu jooksul pole norme täitnud, kutsutakse kontorisse tagasi. Viimast pole seni ette tulnud. Müüjad, kes oma distsipliinitundes kindlad ei ole, pole ise kodubüroosse kippunud. Samuti on kontorisse jäänud need, kes peavad oluliseks töist müügiõhkkonda või sotsiaalset suhtlemist ning võimalust jooksvalt küsida kolleegidelt ja juhilt küsimusi.

Juhi hirm on seotud infovahetusega. ?Pean pidevalt jälgima, et vajalik info saaks ka kodutöötajatele edastatud,? räägib Truuverk. ?Ka neid peab meeles pidama ja tunnustama.?

Võimaluse kodukontoris tavabürooga samaväärset tööd teha tagab internetipõhine müügiprogramm, mis võimaldab kodus näha kogu infot, mis kontoris, ning teha kõiki toiminguid. Samuti peegeldab programm müüja tegevusi, nii et temagi töö on juhi pilgu all. Telefonikõnesid peavad müüjad Unineti võrgus ning pisteliselt kontrollitakse, kas valitud numbrid vastavad kliendinumbritele. Ka kontrollitakse suurt hälbimist keskmisest kuuarvest.

Ehkki praegu Äripäeva telefonimüügiosakonnas ruumikitsikust ei ole, võib kodubürooliste hulk suureneda teisel põhjusel. Nimelt on ilmnenud probleem, et Tallinnast ei leia enam uusi töötajaid. ?Võib-olla peame tööjõudu väljastpoolt Tallinna otsima hakkama,? näeb Truuverk üht stsenaariumi.

Peeter Karask, ASi Ajakirjade Kirjastus telemarketingi juht

Meie ei ole kodus töötamist praktiseerinud. Ei ole seda mõtet ka olnud. Meie visioon on seda tööd ikka kontoris teha. Töötamise paik oleneb ka sellest, millist baasi läbi helistada. Kui helistada läbi telefonikataloogi, siis võiks seda küll kodus teha, aga muude andmebaaside puhul on kindlam kontoris olla. Telefonimüüjate põud Tallinnas on hooajaline nähtus, seepärast ei arva, et peaksime tööjõudu väljastpoolt Tallinna otsima hakkama. Telefonimüüjaks saamisel ei ole vaja erilisi kogemusi ? ei usu, et sellised inimesed Tallinnast otsa saaksid.

Hetkel kuum