Digilabor nõuab suuremat investeeringut

?70 protsenti inimesi arvab tänapäevani, et me istume pimedas punase valgusega kabinetis ja solberdame vannis pilte teha, kuigi see pole enam ammu nii,? naerab Filmari juhatuse esimees Aare Kööp, kelle sõnul ostavad inimesed seoses digitehnika pealetungiga kübeke vähem filme, kuid samas soetatakse juba üsna hoolega digikaameraid ja lastakse oma digipilte aina aktiivsemalt fotolaborites välja printida. Lähitulevikus muutub printimine kindlasti veelgi aktiivsemaks, sest digipildi hind langeb pidevalt ja on täna juba peaaegu samas hinnas analoogfotoga.

?Eks inimene tahab seda pilti ikka ka pildialbumis näha, mitte ainult arvutis vaadata,? on Kööbiga nõus ka Fotoluksi müügijuht Assar Jõepera, kes ise arvutis üldse pilte ei vaata.

Fotex Fotoäri juhi Tõnu Kuusiku sõnul teevad inimesed täna küll klõpsu tõesti rohkem, kuid lõviosa piltidest jääb arvuti kõvakettale. Kuusik on digilabori soetamise peale küll mõelnud, kuid tema sõnul ei tasu see end veel ära. Pigem tuleb mõelda alternatiivsemate vahendite ? näiteks mitmesugused printerid ? peale. ?Kui näiteks Valgas mees ostaks endale digilabori oma vana kasutatud kökatsi analoogmasina asemele, siis paari kuu pärast oleks ta ikka täitsa upakil, sest digitööd moodustavad praegu ainult umbes 5 protsenti tööde kogumahust.?

Lisaks on digilabori soetamine üsna kallis lõbu ? Kööbi sõnul müüb Filmari odavaimat Fuji laborit umbes 1,5 miljoni krooniga, Jõepera ütleb Fotoluksi labori hinnaks 3 miljonit.

Kööbi sõnul annab digilabor aga kümneid kordi rohkem võimalusi pildiga mängimiseks ja selle paremaks tegemiseks, kuigi klient ei pruugi sellest esimese hooga arugi saada. ?Tema arvab ikka, et ta on hea fotograaf. Enamikul pole uduaimugi, kui palju on nähtud vaeva, et pilt ilus välja näeks. Laias laastus on ju foto ainuke, millega inimesed jäädvustavad oma ajalugu.?