Käes on pankade kuldaeg: pankade vahel käib tihe rebimine klientide ja turu pärast, intressid on ajaloo madalaimal tasemel, intressimarginaalid kahanevad, samal ajal teenivad pangad korralikku kasumit. Hansapanga kolmanda kvartali puhaskasum tuli enam-vähem oodatud taseme ligi, 559 miljonit krooni, üllatas aga Ühispank oma 161miljoni krooniga ? see on panga läbi aegade parim kvartalitulemus.
Kui Nordea Pank aastat poolteist tagasi pankade pakutavate eluasemelaenude intresse allapoole vedama hakkas, väitis Hansapank, et tema selles rallis kaasa ei löö. Hansapanga juht Indrek Neivelt sekundeeris Eesti Panga hoiatustele liigse laenamise ohtudest, manitsedes inimesi olema laenamises kasinamad.
Täna on selge, et meie suurim pank läks laenubuumiga kaasa ? ta ei riskinud jääda kõrvaltvaatajaks võitluses teiste pankadega klientide ja turuosa pärast. Seda tunnistas Neivelt läinud reedel ka ise. Ja ses võitluses on Hansapank toonud ohvriks oma kasumlikkuse ? võrreldes aastataguse ajaga on panga kasum vähenenud 2,5% võrra.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Terava konkurentsi tõttu on kahanenud pankade intressimarginaalid. Analüütikute hinnangul langevad need veelgi, jäädes alla 3%. Intressitulud on aga jätkuvalt pankade suurimaks tuluallikaks, samal ajal on ka kasvanud pankade tulud teenustelt ? turg ise on tänu madalatele intressidele kasvanud.
Madalad intressid on soodustanud hoogsat laenamist ning kolmandaks kvartliks on eestimaalaste laenukoormus kasvanud ajaloo suurimaks. Ja esimest korda oleme ka sealmaal, et laenude maht on suurem kui hoiuste maht. Eluasemelaenude kõrval lähevad inimestele hästi peale ka arvelduskrediit ja tarbimislaenud, sest vaatamata eluasemelaenuga võrreldes suhteliselt kõrgele intressile ? olenevalt pangast ja kliendist jääb intress 12?18% vahele (samas pakub näiteks Hansapank oma võtmeklientidele eluasemelaenu juba odavamalt kui Nordea, intress jääb alla 4 %) ? on nende taotlemise nõuded väga madalad.
Õnneks on hoogsama laenamise kõrval ka säästmisharjumused muutunud. Inimesed hoiustavad küll vähem oma raha ? pangad ise ei soodusta oma madalate hoiuseintressidega sel viisil raha säästma ?, kuid koguvad näiteks pensioni. Kohustuslikus teises pensionisambas kindlustatute arv on tõusnud üle 320 000, suurenenud on ka vabatahtlikult pensionipõlveks raha kõrvale panijate hulk. Ja ka pensionisambad toidavad panku hästi.
Muret hullumoodi laenamise pärast leevendab mõneti ka see, et laene makstakse tagasi paremini kui mõned aastad tagasi ? vähe on hapuks minevaid laene. Samas ei paista laenamise raugemist ? palgad jätkavad tõusmist, tulevast aastast suureneb ka alampalk.
Seega rändab ka edaspidi suur osa inimeste sissetulekutest laenude teenindamiseks pankadele. Mis omakorda tähendab seda, et inimesed ei kipu enam nii kiiresti autot uue vastu vahetama, reisivad vähem, külastavad vähem kontserte, söövad vähem kodust väljas. Seega ajal, mil pangad head kasumit võtavad, peab muu äri leppima vähema rahaga.
Turule on tulemas uus pank ? Läti suurim kommertspank Parex Banka. Ruumi siin on, nagu näitavad pankade suured kasumid. Konkurents pankade vahel tiheneb seega veelgi ning see ei lase intressidel vähemalt lähiajal järsult tõusta.
Autor: ÄP