Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rait Killandi käivitab uue telekanali

    ?Vastab tõele,? kommenteeris eile Killandi uue kanali turuletoomist. ?Minul on uues firmas ka osalus, aga kogemused, oskused, võimalused, meeskond, tehnika on see, millega aitan selles projektis.?
    Kanali omaniku ASi Santenor juhatuse liige ja üks osanikke Jaano Martin Ots ütles, et uut tüüpi telekanal CITV alustas testsaateid koostöös kaabeltelevisiooni operaatoritega Starman, STV ja Tele2. Testperioodi alustas CITV mõned päevad tagasi, kontrollitakse signaali edastamist, leviulatust, kvaliteeti ja muid tehnilisi lahendusi. Näiteks näevad Starmani kliendid uut kanalit sagedusel, millel jõudsid vaatajateni Soome Neloneni saated. Neloneni saavad Starmani kliendid vaadata nüüd teisel sagedusel.
    ?CITV on reaalajas tegutsev telekanal, mis levib kaabeltelevisioonivõrkudes ning on mõeldud peamiselt linnainimestele,? rääkis Ots eile. ?Esialgu on CITV nähtav ainult Tallinnas, kuid kui testimine edukalt kulgeb, on plaanis hakata programmi edastama ka teistes linnades.?
    Otsa sõnul hakkab CITV edastama täiesti uut tüüpi alternatiivset teleprogrammi, mis ei konkureeri traditsiooniliste teleprogrammidega.
    ?CITV äriplaan ei näe ette seebiseriaalide ostmist, küll aga palju originaalset ja huvitavat alternatiivprogrammi. Täpsemat infot edasiste plaanide ja tulevase programmi kohta saame edastada pärast testperioodi lõppu, CITV testimine kestab esialgsete plaanide kohaselt 1?2 kuud,? lisas ta. ?Tulevad nii otse-eetrid kui ka stuudiosaated, kindlat saatekava veel pole, aga üksikud saated tulevad ka testperioodil.?
    Otsa sõnul plaanib kanal saada tulu reklaamist ja sponsoritelt, samuti aga teenuste pakkumistest, näiteks tasulised tervitused. ?Inimene saaks tele kaudu tervitada tasu eest mitte ainult SMSiga, vaid ka ise,? selgitas Ots.
    Telekanali CITV omanik on AS Santenor, kellel on Otsa sõnul ringhäälinguluba ning lepingud nii kaabeltelevisioonivõrkudega kui programmitootjatega. Santenori omanikud on Eesti eraisikud ning Eesti kapitalile kuuluvad ettevõtted, läbirääkimised aga käivad mitme investoriga, keda hetkel avaldada ei ole võimalik. ?Tegemist on nii välismaiste kui ka Eesti investoritega,? sõnas Ots. ?Omanike struktuuris võib olukord muutuda kiiresti.?
    Investeeringu suuruse kohta ütles Ots, et praeguseks on investeeritud miljoneid kroone.
    Otsa sõnul asub kanali väljastamispult Tartu maantee Zelluloosi keskuse lähedal, saadete tegemiseks kavatseb kanal kasutada stuudioid üle Tallinna.
    Kes hakkavad uue kanali saateid juhtima, ei soovinud Ots veel avaldada, öeldes vaid, et käimas on läbirääkimised nii tuntud kui ka noorte tegijatega.
    ?Arvan, et see kõlab suuremalt, kui asi on,? kommenteeris Kanal 2 peadirektor Urmas Oru. Ta sõnas, et praegu tegutseb juba mitu väikest kaabeltelevisiooni kanalit, aga nende vaatajaskond on nii väike, et isegi Emor ei suuda neid mõõta.
    ?Ei usu, et see mõjutab kuidagi reklaamiturgu,? rääkis Oru. ?Midagi suurt ja enneolematut nõuab suurt ja enneolematut raha, mida keegi pole vist nõus väiksesse kaabeltelevisioonikanalisse panema.?
    Eesti suurima kaabeltelevisioonifirma ASi Starman infojuht Oliver Raal kinnitas eile, et Starman võimaldab uuele kanalile oma võrguressurssi.
    Rait Killandi on olnud telekanali TV1 tegevjuht, TV1 tegevus lõppes pankrotiga kaks aastat tagasi.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
USA aktsiaindeksid andsid langussignaali
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.