• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 2250,37%63 717,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,18
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 2250,37%63 717,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,18
Konsultatsioonifirmade ja advokaadibüroode uste taha kogunevaid juhte on ärevaks teinud ootamatu äratundmine, et tegutsemine juhatuse liikmena ja palgatöölisena on kaks ise asja ning seetõttu ei oma nendega sõlmitud tööleping mingisugust jõudu.
Lisaks ähvardab juristide keeles ?sunnismaiseks pärisorjaks? ja ?lindpriiks? kutsutud juhatuse liikmetele kaela langeda ka senisest suurem vastutusekoorem: äriseadustiku eelnõu ei vabasta juhatust vastutusest ka siis, kui see tegutses omanike käsul.
Advokaadibüroo Sorainen Law Offices jurist Karin Madisson ütles, et seadusliku lepingu teemal on viimasel ajal väga palju pärima hakatud. ?Asjaolu, et juhatuse liikme ülesannete täitmiseks ei saa sõlmida töölepingut, on tekitanud n-ö tormi veeklaasis,? märkis ta.
Pärast 17aastast Võru Soojuse direktoritööd juhatuse liikmeks saades leidus Naruskil nõustajaid, kes ütlesid, et mis sest uuest lepingust ikka sõlmida, küll vana tingimused tulevad automaatselt üle. Üks juhtimise töö kõik.
Kaela sadanud kohtuvaidlustes saadud võit oli napp, sest kui ettevõtte vana nõukogu paar liiget poleks soostunud kohtus tema kasuks tunnistama, oleks Naruskilt seaduslik kaitse kadunud.
?Minu advokaat ütles ka, et ta on mitmes sellises vaidluses kaotanud, kuid minu juhtum oli ainulaadne ja seda otsustati esimest korda katsetada,? lausus ta.
Praegustele juhatuse liikmetele soovitas Narusk: ?Leping peab olema kindel ja vettpidav!?
Naruski vaidlus näitas, et konflikt päevapealt hundipassi saanud juhatuse liikmega võib lõppeda ka firmaomanikele kahju tekitavalt. Võru Soojus pidi Naruskile aastapalga ehk 132 000 krooni välja maksma.
Nii hästi ei läinud teise pretsedendi omanikul. ASi Külmari juhatusest tagasi kutsutud juhataja Tõnu Kängsepp jäi ilma 180 000 krooni suurusest hüvisest ja tööle ennistamisest peainsenerina, kellena ta enne juhatusse asumist töölepingu alusel tegutses.
Kohus ütles, et hetkel, kui Kängsepp nõustus juhatuse liikmeks saama, lõppes seaduse mõttes tema tööleping peainsenerina vaatamata sellele, et sinna tehti hiljem heas usus veel muudatusi. Kängsepp ei suutnud ka tõendada, et talle oleks juhtorgani liikmena ettevõtte omanike poolt mingeid lahkumishüviseid lubatud.
Põhiliselt on seadusega pahuksisse minevad lepingud ristiks kaelas keskmise suurusega ettevõtetes, kus pole käepärast terava silmaga juristi abi, aga juhatusse on valitud inimesi ka väljastpoolt omanikeringi.
Pöördudes tippjuhtide poole küsimusega, millise lepingu alusel nemad juhatuses toimetavad, selgus, et enamik keskmise ja väikese suurusega ettevõtete juhte on töölepingu ja juhatuse liikme lepingu omavahel sassi ajanud. Probleemi on juba teadvustatud. Osa on usalduslikus vahekorras omanike ja juhtide vahel kindlad ega kiirusta lepingut ümber tegema, teised on selle aga ülesandeks võtnud.
?Lugesin sellest. See on väga hea tähelepanek ja ma tundsin kohe, et ma pean sellega tegelema hakkama,? rääkis Põlva Piim ASi juhatuse esimees Aivar Häelm. ?Kindlasti vaatan esimesel võimalusel järele, milline leping mulle vastu vaatab. Usun, et ikkagi tööleping. Seni, kuni omanikud on sinuga rahul, on kõik suurepärane. Samas peab aga ettevaatlik olema, sest nii see lepingu teema kui ka äriseadustiku muudatused teevad juhtorganisse kuulumise küllalt piinarikkaks.?
Kodumajatehase ASi juhatuse esimees Lembit Lump märkis, et tema teab seda probleemi. Ometi pole kellegagi juhatuse liikme lepingut sõlmitud. ?Ega ma ei pea seda õigeks ja küllap me teeme need asjad ka kunagi korda,? rääkis ta. Ettevõtte soe mikrokliima ei sunni teda aga kiirustama. Vastupidi, lepingutega rapsimine võiks hoopis vääritimõistmist tekitada.
Külli Meister MAP Eesti ASist teadvustas juhatuse liikme lepingu erinevust töölepingust ühel koolitusel. ?Imestasin, kuidas nii paljud nõukogud ei ole sõlminud oma juhatustega seadusele vastavaid lepinguid. Sihilikult või mitte, aga lepingu vorm tuleb ju tavaliselt tööandja poolt ja tema peab olema rohkemgi kursis, millised seadused seda reguleerivad,? rääkis ta. ?Ka mina ei olnud teadlik, kuidas leping täpselt olema peab, kuid hiljem seda üle vaadates ei olnud minul õnneks midagi ette heita.?

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele