Juhid uurivad lepinguid

Konsultatsioonifirmade ja advokaadibüroode uste taha kogunevaid juhte on ärevaks teinud ootamatu äratundmine, et tegutsemine juhatuse liikmena ja palgatöölisena on kaks ise asja ning seetõttu ei oma nendega sõlmitud tööleping mingisugust jõudu.

Lisaks ähvardab juristide keeles ?sunnismaiseks pärisorjaks? ja ?lindpriiks? kutsutud juhatuse liikmetele kaela langeda ka senisest suurem vastutusekoorem: äriseadustiku eelnõu ei vabasta juhatust vastutusest ka siis, kui see tegutses omanike käsul.

Advokaadibüroo Sorainen Law Offices jurist Karin Madisson ütles, et seadusliku lepingu teemal on viimasel ajal väga palju pärima hakatud. ?Asjaolu, et juhatuse liikme ülesannete täitmiseks ei saa sõlmida töölepingut, on tekitanud n-ö tormi veeklaasis,? märkis ta.

Juuli Laanemets Kontaktkonverentside OÜst valmistab nõudluse survel ette juba mitmendat tippjuhtide lepinguid ja enda kaitsmise võimalusi puudutavat seminari. Teema on kuum, tunnistas ta.

Laanemets meenutas, et oktoobris toimunud koolitusel tõstis saalitäiest juhtidest käe vaid paar, tunnistamaks, et tal on juhatuse liikme leping. ?Oli näha, et osal olid vanast ajast mingid oma arust kehtivad töölepingud, kuigi nad seda tööd enam juhatuses olles ei tee. Teiseks näis, et paljud ei julge enda eest seista ja seaduslikku lepingut nõuda,? rääkis ta.

Sellega, et kaks erinevat suhet lähevad omavahel sassi, puutub iga päev kokku ka tööõigusabibürood pidav Heli Raidve. Tema ligi poolteisest tuhandest kliendist on korralikud juhatuse liikme lepingud vormistatud vaid veerandil.

Raidve sõnul kujutavad ettevõtte ja juhatuse liikme vahelised hüvastijätud endast hiljem keerukaid tõlgendamisvaidlusi. Eriti sageli tulevad need teemaks omanike või nõukogu vahetumisel.

Lahenduseks saaks olla vaid rohkete kohtuotsustega sillutatud ühtlustuv praktika, tõdes advokaadibüroo Ots & Co vandeadvokaat Toomas Pikamäe. Kohtupretsedente on aga vähe, sest sageli osutub juhatuse liikmega sõlmitud leping täiesti alusetuks ja sellega ei saa kuskile õigust nõudma minna.

Heli Raidve sõnul on temal sellel teemal kohtutes paar vaidlust pooleli, mis aga ei tähenda, et kanakitkumisi üldse nii vähe on. ?Enamjagu püütakse läbirääkimiste teel kuidagi midagi kokku leppida,? lausus ta. ?See on väga raske teema.?

Õigust käiakse nõudmas ka tööinspektsioonis. Inspektsiooni juristi Neenu Paveli sõnul esitavad lahkuma sunnitud juhatuse liikmed töövaidluskomisjonile üsna tihti kaebusi maksmata hüvitiste või ebaseadusliku lepingu lõpetamise pärast. ?Teiselt poolt tuleb aga vastus palvega seda kaebust mitte läbi vaadata, sest juhatuse liikmega oli tööleping juba algusest peale õigustühine. Ja me jätamegi läbi vaatamata,? rääkis Pavel.

Senistest kohtupretsedentidest erandina võitjana välja tulnud Võru Soojuse juhatuse liige Ilmar Narusk tõdes, et juhatusse astudes sõlmitav uus leping oleks ta aastapikkusest närvesöövast kohtukadalipust päästnud.

Pärast 17aastast Võru Soojuse direktoritööd juhatuse liikmeks saades leidus Naruskil nõustajaid, kes ütlesid, et mis sest uuest lepingust ikka sõlmida, küll vana tingimused tulevad automaatselt üle. Üks juhtimise töö kõik.

Kaela sadanud kohtuvaidlustes saadud võit oli napp, sest kui ettevõtte vana nõukogu paar liiget poleks soostunud kohtus tema kasuks tunnistama, oleks Naruskilt seaduslik kaitse kadunud.

?Minu advokaat ütles ka, et ta on mitmes sellises vaidluses kaotanud, kuid minu juhtum oli ainulaadne ja seda otsustati esimest korda katsetada,? lausus ta.

Praegustele juhatuse liikmetele soovitas Narusk: ?Leping peab olema kindel ja vettpidav!?

Naruski vaidlus näitas, et konflikt päevapealt hundipassi saanud juhatuse liikmega võib lõppeda ka firmaomanikele kahju tekitavalt. Võru Soojus pidi Naruskile aastapalga ehk 132 000 krooni välja maksma.

Nii hästi ei läinud teise pretsedendi omanikul. ASi Külmari juhatusest tagasi kutsutud juhataja Tõnu Kängsepp jäi ilma 180 000 krooni suurusest hüvisest ja tööle ennistamisest peainsenerina, kellena ta enne juhatusse asumist töölepingu alusel tegutses.

Kohus ütles, et hetkel, kui Kängsepp nõustus juhatuse liikmeks saama, lõppes seaduse mõttes tema tööleping peainsenerina vaatamata sellele, et sinna tehti hiljem heas usus veel muudatusi. Kängsepp ei suutnud ka tõendada, et talle oleks juhtorgani liikmena ettevõtte omanike poolt mingeid lahkumishüviseid lubatud.

Põhiliselt on seadusega pahuksisse minevad lepingud ristiks kaelas keskmise suurusega ettevõtetes, kus pole käepärast terava silmaga juristi abi, aga juhatusse on valitud inimesi ka väljastpoolt omanikeringi.

Pöördudes tippjuhtide poole küsimusega, millise lepingu alusel nemad juhatuses toimetavad, selgus, et enamik keskmise ja väikese suurusega ettevõtete juhte on töölepingu ja juhatuse liikme lepingu omavahel sassi ajanud. Probleemi on juba teadvustatud. Osa on usalduslikus vahekorras omanike ja juhtide vahel kindlad ega kiirusta lepingut ümber tegema, teised on selle aga ülesandeks võtnud.

?Lugesin sellest. See on väga hea tähelepanek ja ma tundsin kohe, et ma pean sellega tegelema hakkama,? rääkis Põlva Piim ASi juhatuse esimees Aivar Häelm. ?Kindlasti vaatan esimesel võimalusel järele, milline leping mulle vastu vaatab. Usun, et ikkagi tööleping. Seni, kuni omanikud on sinuga rahul, on kõik suurepärane. Samas peab aga ettevaatlik olema, sest nii see lepingu teema kui ka äriseadustiku muudatused teevad juhtorganisse kuulumise küllalt piinarikkaks.?

Kodumajatehase ASi juhatuse esimees Lembit Lump märkis, et tema teab seda probleemi. Ometi pole kellegagi juhatuse liikme lepingut sõlmitud. ?Ega ma ei pea seda õigeks ja küllap me teeme need asjad ka kunagi korda,? rääkis ta. Ettevõtte soe mikrokliima ei sunni teda aga kiirustama. Vastupidi, lepingutega rapsimine võiks hoopis vääritimõistmist tekitada.

Külli Meister MAP Eesti ASist teadvustas juhatuse liikme lepingu erinevust töölepingust ühel koolitusel. ?Imestasin, kuidas nii paljud nõukogud ei ole sõlminud oma juhatustega seadusele vastavaid lepinguid. Sihilikult või mitte, aga lepingu vorm tuleb ju tavaliselt tööandja poolt ja tema peab olema rohkemgi kursis, millised seadused seda reguleerivad,? rääkis ta. ?Ka mina ei olnud teadlik, kuidas leping täpselt olema peab, kuid hiljem seda üle vaadates ei olnud minul õnneks midagi ette heita.?