Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhid uurivad lepinguid

    Konsultatsioonifirmade ja advokaadibüroode uste taha kogunevaid juhte on ärevaks teinud ootamatu äratundmine, et tegutsemine juhatuse liikmena ja palgatöölisena on kaks ise asja ning seetõttu ei oma nendega sõlmitud tööleping mingisugust jõudu.
    Lisaks ähvardab juristide keeles ?sunnismaiseks pärisorjaks? ja ?lindpriiks? kutsutud juhatuse liikmetele kaela langeda ka senisest suurem vastutusekoorem: äriseadustiku eelnõu ei vabasta juhatust vastutusest ka siis, kui see tegutses omanike käsul.
    Advokaadibüroo Sorainen Law Offices jurist Karin Madisson ütles, et seadusliku lepingu teemal on viimasel ajal väga palju pärima hakatud. ?Asjaolu, et juhatuse liikme ülesannete täitmiseks ei saa sõlmida töölepingut, on tekitanud n-ö tormi veeklaasis,? märkis ta.
    Juuli Laanemets Kontaktkonverentside OÜst valmistab nõudluse survel ette juba mitmendat tippjuhtide lepinguid ja enda kaitsmise võimalusi puudutavat seminari. Teema on kuum, tunnistas ta.
    Laanemets meenutas, et oktoobris toimunud koolitusel tõstis saalitäiest juhtidest käe vaid paar, tunnistamaks, et tal on juhatuse liikme leping. ?Oli näha, et osal olid vanast ajast mingid oma arust kehtivad töölepingud, kuigi nad seda tööd enam juhatuses olles ei tee. Teiseks näis, et paljud ei julge enda eest seista ja seaduslikku lepingut nõuda,? rääkis ta.
    Sellega, et kaks erinevat suhet lähevad omavahel sassi, puutub iga päev kokku ka tööõigusabibürood pidav Heli Raidve. Tema ligi poolteisest tuhandest kliendist on korralikud juhatuse liikme lepingud vormistatud vaid veerandil.
    Raidve sõnul kujutavad ettevõtte ja juhatuse liikme vahelised hüvastijätud endast hiljem keerukaid tõlgendamisvaidlusi. Eriti sageli tulevad need teemaks omanike või nõukogu vahetumisel.
    Lahenduseks saaks olla vaid rohkete kohtuotsustega sillutatud ühtlustuv praktika, tõdes advokaadibüroo Ots & Co vandeadvokaat Toomas Pikamäe. Kohtupretsedente on aga vähe, sest sageli osutub juhatuse liikmega sõlmitud leping täiesti alusetuks ja sellega ei saa kuskile õigust nõudma minna.
    Heli Raidve sõnul on temal sellel teemal kohtutes paar vaidlust pooleli, mis aga ei tähenda, et kanakitkumisi üldse nii vähe on. ?Enamjagu püütakse läbirääkimiste teel kuidagi midagi kokku leppida,? lausus ta. ?See on väga raske teema.?
    Õigust käiakse nõudmas ka tööinspektsioonis. Inspektsiooni juristi Neenu Paveli sõnul esitavad lahkuma sunnitud juhatuse liikmed töövaidluskomisjonile üsna tihti kaebusi maksmata hüvitiste või ebaseadusliku lepingu lõpetamise pärast. ?Teiselt poolt tuleb aga vastus palvega seda kaebust mitte läbi vaadata, sest juhatuse liikmega oli tööleping juba algusest peale õigustühine. Ja me jätamegi läbi vaatamata,? rääkis Pavel.
    Senistest kohtupretsedentidest erandina võitjana välja tulnud Võru Soojuse juhatuse liige Ilmar Narusk tõdes, et juhatusse astudes sõlmitav uus leping oleks ta aastapikkusest närvesöövast kohtukadalipust päästnud.
    Pärast 17aastast Võru Soojuse direktoritööd juhatuse liikmeks saades leidus Naruskil nõustajaid, kes ütlesid, et mis sest uuest lepingust ikka sõlmida, küll vana tingimused tulevad automaatselt üle. Üks juhtimise töö kõik.
    Kaela sadanud kohtuvaidlustes saadud võit oli napp, sest kui ettevõtte vana nõukogu paar liiget poleks soostunud kohtus tema kasuks tunnistama, oleks Naruskilt seaduslik kaitse kadunud.
    ?Minu advokaat ütles ka, et ta on mitmes sellises vaidluses kaotanud, kuid minu juhtum oli ainulaadne ja seda otsustati esimest korda katsetada,? lausus ta.
    Praegustele juhatuse liikmetele soovitas Narusk: ?Leping peab olema kindel ja vettpidav!?
    Naruski vaidlus näitas, et konflikt päevapealt hundipassi saanud juhatuse liikmega võib lõppeda ka firmaomanikele kahju tekitavalt. Võru Soojus pidi Naruskile aastapalga ehk 132 000 krooni välja maksma.
    Nii hästi ei läinud teise pretsedendi omanikul. ASi Külmari juhatusest tagasi kutsutud juhataja Tõnu Kängsepp jäi ilma 180 000 krooni suurusest hüvisest ja tööle ennistamisest peainsenerina, kellena ta enne juhatusse asumist töölepingu alusel tegutses.
    Kohus ütles, et hetkel, kui Kängsepp nõustus juhatuse liikmeks saama, lõppes seaduse mõttes tema tööleping peainsenerina vaatamata sellele, et sinna tehti hiljem heas usus veel muudatusi. Kängsepp ei suutnud ka tõendada, et talle oleks juhtorgani liikmena ettevõtte omanike poolt mingeid lahkumishüviseid lubatud.
    Põhiliselt on seadusega pahuksisse minevad lepingud ristiks kaelas keskmise suurusega ettevõtetes, kus pole käepärast terava silmaga juristi abi, aga juhatusse on valitud inimesi ka väljastpoolt omanikeringi.
    Pöördudes tippjuhtide poole küsimusega, millise lepingu alusel nemad juhatuses toimetavad, selgus, et enamik keskmise ja väikese suurusega ettevõtete juhte on töölepingu ja juhatuse liikme lepingu omavahel sassi ajanud. Probleemi on juba teadvustatud. Osa on usalduslikus vahekorras omanike ja juhtide vahel kindlad ega kiirusta lepingut ümber tegema, teised on selle aga ülesandeks võtnud.
    ?Lugesin sellest. See on väga hea tähelepanek ja ma tundsin kohe, et ma pean sellega tegelema hakkama,? rääkis Põlva Piim ASi juhatuse esimees Aivar Häelm. ?Kindlasti vaatan esimesel võimalusel järele, milline leping mulle vastu vaatab. Usun, et ikkagi tööleping. Seni, kuni omanikud on sinuga rahul, on kõik suurepärane. Samas peab aga ettevaatlik olema, sest nii see lepingu teema kui ka äriseadustiku muudatused teevad juhtorganisse kuulumise küllalt piinarikkaks.?
    Kodumajatehase ASi juhatuse esimees Lembit Lump märkis, et tema teab seda probleemi. Ometi pole kellegagi juhatuse liikme lepingut sõlmitud. ?Ega ma ei pea seda õigeks ja küllap me teeme need asjad ka kunagi korda,? rääkis ta. Ettevõtte soe mikrokliima ei sunni teda aga kiirustama. Vastupidi, lepingutega rapsimine võiks hoopis vääritimõistmist tekitada.
    Külli Meister MAP Eesti ASist teadvustas juhatuse liikme lepingu erinevust töölepingust ühel koolitusel. ?Imestasin, kuidas nii paljud nõukogud ei ole sõlminud oma juhatustega seadusele vastavaid lepinguid. Sihilikult või mitte, aga lepingu vorm tuleb ju tavaliselt tööandja poolt ja tema peab olema rohkemgi kursis, millised seadused seda reguleerivad,? rääkis ta. ?Ka mina ei olnud teadlik, kuidas leping täpselt olema peab, kuid hiljem seda üle vaadates ei olnud minul õnneks midagi ette heita.?
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Google koondab teadmata osa töötajatest Protest Iisraeli vastu maksab töö veel kümnetele ettevõtte töötajatele
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.