Kas läksite teedeehitust õppima huvist või pigem juhuse tahtel?
Tehnikaülikooli minek oli natuke juhuslik valik. Ka mu isa tahtis ehitust (arhitektuuri) õppida, kuid sõda tuli vahele. Teede ja sildade eriala valikus oli samuti veidi juhust ? tahtsin õppida küll tsiviilehitust, kuid pelgasin, et konkurss võib olla liiga tihe. See oli ka ainus kord elus, kus olen lati enda jaoks allapoole vedanud.
Millal olid esimesed tõsisemad kokkupuuted erialaga?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teedeehituse Kesklaboratooriumis sattusin kokku igasuguste tolleaegsete tehnoloogiliste katsetuste ja eksperimentidega. Tutvusin riigi teedevõrgu arengukontseptsiooniga. Esimene tõsine kontseptuaalne töö minu jaoks oligi Eesti teedevõrgu plaan koos teede liikluskoormustega.
Millal puutusite lisaks plaanimajandusele kokku suurfirmaga? Mis oli erinevat?
Pärast teedeehitust läksin tööle hooneteehitusse. Seal nägin esmakordselt, mida tähendab vähem plaanimajanduslik ja veidi rohkem ettevõtlusele üles ehitatud suurfirma, kontsern. Tolleaegne varustussüsteem, eriti valmima hakkava hoone puhul, nõudis kiiret reageerimist, sest materjale jaotati limiidiga. Selline pasjansi ladumine oli täiesti omalaadi ettevõtmine.
Olete töötanud ka konsultandina. Mida kasulikku on see periood Teile edaspidiseks andnud?
Olin ameerikapärase koolitusprogrammi Phoenix vedaja. Koolitusest võtsid osa tõsiste ettevõtete tõsised juhid. Sealt sain ka mõningase enesekehtestuskogemuse ? kui tuba ikka direktoreid täis pannakse, siis palun, ole õpetaja. Programmi käigus saavutasime kursuslastega päris hea kontakti. Paljudes küsimustes toimusid sisukad arutelud, tekkis uus tutvusringkond. Rääkisime nii juhtimisest kui elukogemusest. Mina esitasin neile metoodikat, nemad andsid vastu oma tarkust ? väga arendav ja huvitav periood.
Kas konsulteerimis- ja koolitustegevus ammendas ennast kahe aastaga?
Tuleb tunnistada, et jah. Tekkis tahtmine minna reaalselt juhtimist praktiseerima ning ehitusfirmas FCM sai proovitud arendusdirektori ametit. See tähendas sisuliselt firma struktuuri paikajoonistamist. Ettevõtte laienemisega kaasaskäiva uue struktuuri sisseviimine oli tolle perioodi tõsine ülesanne. Enne kui FCM liitus Koger ja Sumbergiga, võtsin siiski vastu Gunnar Oki kutse minna Eesti Energiasse.
Millistel kaalutlustel otsustasite pakkumise vastu võtta?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Enne Gunnar Okki olid Eesti Energia eesotsas needsamad vanad insenerid, kes selle N. Liidu suurenergeetika kunagi püsti panid. Nende tippaeg oli aga paratamatult läbi saamas ? töö nõudis inseneriteadmiste kõrval lisaks hoopis teisi oskusi, sh oskust suunata ja motiveerida kollektiivi muutustele. Kuna igasugune reform ja lammutamine tekitab vastuseisu, vajasime juhatuses tugevat ja ühtset meeskonda ? pakkusime selles ebapopulaarses saneerimistöös üksteisele inimlikku tuge. See periood karastas närve ning tegi tugevaks. Siin puutusin esimest korda kokku ka ametühingutega.
Miks lahkusite?
See on ikka nii, et saneerijad saneerivad ennast lõpuks ka ise firmast välja. Ülesanne saab otsa ja uut ülesannet ise endale leida on raske. Eks mulle anti ka mõista, et see roll, mida täitsin, on ammendunud, ja vihjati kontsernisisesele uuele töökohale. See aga polnud eriti ahvatlev. Kui Kuusakoski kontsern ostis 1999. aastal EMEXi kontrollpaki, tuli ka uus võimalus ? toimus konkurss Eesti Metalliekspordi juhi kohale, mille ma võitsin.
Emexi töökonkurss oli väga tihe. Millised olid Teie eelised konkurentide ees?
Olin EKE Ariko ajal Helsingis ühe talve tehnikaülikoolis koolitusel. Seal õppisin just üleriigilist haldust ning asulate arengut ja planeerimist, mis andis Soome ühiskonna tunnetust. Seega oli mul tööintervjuus tulevaste tööandjatega maailma asjadest oluliselt kergem rääkida kui teistel kandidaatidel.
Teiseks, soomlaste jaoks on nostalgia ja ajalugu üks väga tõsine asi ning usun, et otsust mõjutas ka väike emotsionaalne põhjus ? minu isa oli sõja ajal Soome luures (nn soomepoiss) ning ka ERNA üksuse üks väheseid ellujäänud liikmeid.
Teil on palju kogemusi soomlastega koos töötamisel. Kuidas põhjanaabrid eestlastest erinevad?
Kindlasti on nad hetkel haritumad, vaimses mõttes raskekaalulisemad kuid ka raskemeelsemad. Nendega nalja tehes peab väga ettevaatlik olema, võid teist lihtsalt pahaaimamatult riivata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teiseks tuleb soomlaste puhul silmas pidada, et nad on tarkust täis ja usaldavad seda rohkem kui meie. Eestlased lähtuvad enam sisetundest. Protseduurid ja asjaajamine on soomlastel jäigemad, see teeb neid oma tegutsemises ka mõnevõrra aeglasemaks. Abi vajavad nad aga näiteks olukordade hindamisel, oma kogemusest võin öelda, et eestlase mängulisem lähenemine on aidanud asju mõnikord selgemalt näha.
Kui palju on teadlikku valikut selles, et olete erinevatesse ettevõtetesse just uuenduste perioodil sattunud?
Ma muudkui uuendaks. Aga üldiselt olen pragmaatiline inimene, usun juhustesse mõõdukal määral ja leian, et päris taevast kukkunud juhuseid inimese elus nii väga palju pole. Inimene kutsub endale ikka kõik asjad ? nii head kui halvad ? ise oma tegevusega kaela.
Milliseid halbu asju olete Teie endale kaasa tõmmanud?
See on tõesti suhteline asi. Pärnu konverentsil kirjeldati Ameerika juhtimisgurude valemit tippmänedžeride arengu kohta. See koosneb erinevatest astmetest, kus iga aste tähendab mingisugust kriisi ? kas isikliku elu või tööalast kriisi. Kui see probleem sulle lajatab, siis mõtled, et järjekordne jama lahti, kuid kui vaatad asja kogu skaalas, siis mõtled, et kuidas see hammasratas ilma selle hambata ikka töötaks. Tagasi vaadates näed, et on tekkinud huvitavalt seostatud arengurida, kõik eelnenud asjad on olnud millegi järgmise jaoks head. Inimene õpib läbi valu, läbi rõõmu ta ainult lõdvestub.
Olete tai-chi treener, millest selline huvitav harrastus?
Minu jaoks on see laias mõistes inimese arendamise üks metoodikatest. Eesmärk on inimese maapealse elu distsiplineerimine ja korrastamine.
- Igor Päss, ASi ARIKO ReServ juhataja
Artikkel jätkub pärast reklaami
Töötasin Ilmariga koos 80ndate teisel poolel, kui firmasid tekkis kui seeni pärast vihma, kuid ettevõtjate oskused uues majandussituatsioonis toime tulla olid veel päris napid. Ilmar on loomult konsultant-arendaja, tema hasart ja energilisus saadavad teda kõigis tema ettevõtmistes.
Uuendused on just tema jaoks, talle meeldivad tõsised väljakutsed. Ilmar innustub ise uutest eesmärkidest ning suudab ka oma meeskonda väga edukalt ühise eesmärgi nimel tulemuse saavutamiseks motiveerida. See on avaldunud nii tema töös konsultandina kui ka erinevates firmades.
Autor: Madli Kents