Eesti digitelevisioon alustab aprillis

?Jaanuaris algab testperiood. Orienteeruvalt aprillist planeerime, et testsignaal asendub reaalse sisuga ? programmidega,? rääkis tehnilise osapoole väljatöötamisega tegeleva ASi Eesti Ringhäälingu Saatekeskus (ERSK) juhatuse liige Indrek Lepp. ?Millised programmid täpselt eetrisse tulevad, ei oska hetkel kindlalt öelda, loodame kindlasti kokkuleppele jõuda ETVga.?

ERSKi digitaaltelevisiooni teenuste osakonna juhataja Aivar Kender sõnas, et signaal kataks Tallinna ja osa Harjumaast, sel alal elab ligikaudu 220 000 leibkonda. ?Hinnanguliselt oleks neist valmis üsna kiiresti liituma umbes kaks protsenti ehk 4400 leibkonda? rääkis ta.

ERSK töötab välja platvormi, mis võimaldab edastada programme koos lisateenustega, nendeks on erinevad subtiitrid, elektrooniline saatekava, täiendavad helikanalid jt. ?Aga peamine põhjus, miks on digi-TV näiteks Soomes hästi käima läinud, on see, et pildi ja heli kvaliteet on tunduvalt parem,? märkis Lepp.

ETV tehnika- ja tootmisdirektori kt Ramon Järvsoo ütles, et esimeses etapis on ETV-l plaanis edastada praegust telesignaali lihtsalt digitaalsel kujul, järgnevas etapis aga mitmekeelseid subtiitreid ja kommentaare ning sisujuhti.

?2004. aastal ei sünni kindlasti veel mingit suurejoonelist, täiesti uue sisuga ETV digikanalit. Digilevi tähendab alguskuudel ikkagi tavalise telekanali edastamist, aga lihtsalt digitaalsel kujul,? selgitas Järvsoo.

Järvsoo ütles, et loodab, et ETV digikanal alustab juba aprillis, aga see sõltub eeskätt ERSKi tegevusest.

?ETV võiks ka täna oma telepildi digitaalselt teletorni saata, aga seda ei suudeta veel üle Eesti levitada,? märkis ta. ?Iseasi, kas 1. aprillist soovib keegi 2000- kuni 6000kroonist seadet osta, kui lisaks tavalisele signaalile mingit lisaväärtust pole.?

Vastates küsimusele, kui suur vaatajaskond võiks digitelevisioonil olla, vastas Järvsoo: ?Alguses 0, tulevikus 100. Tuleviku saabumise aega aga kahjuks ei oska öelda.?

Selleks, et näha digi-TVd, on vajalik vastuvõtuseade ehk set-top box. Digi-TV vastuvõtuseadmeid müüva OÜ Merge müügijuht Andres Lepik ütles, praegu müüb ettevõte 5?10 seadet kuus, jaemüügi hind on sõltuvalt mudelist 3000?6000 krooni.

?Ostetakse vähe, sest saab praegu näha ainult Soome kanaleid ja ainult Tallinnast. Tulevikus hind langeb, kui hakatakse rohkem ostma,? rääkis ta. ?Meie ootame küll Eesti digi-TVd, see teeb meie müügi rõõmsamaks ja endal on ka huvi, sest kvaliteet on ju superhea.?

Aivar Kenderi sõnul praegu oodatakse aastaks 2006 seadmete hinna alanemist umbes 600?800 kroonile.

ASi Starman turundusjuht Henri Treude ütles, et nii kui algavad digi-TV katsesaated, hakkab Starman edastama oma klientidele kanaleid digitaalsignaali kaudu, mis parandab pildi kvaliteeti. ?Oma võrgus ei hakka aga digikanaleid edastama, sest liiga vähe on neid, kellel on vastuvõtuseadmed,? lisas Treude aga.

ERSK on digi-TV arendusse tänaseks investeerinud kokku umbes 7 miljonit krooni, mis sisaldab ka kõiki hangitud seadmeid. Digitaaltelevisiooni teenuste osakond alustas tööd tänavu veebruaris.

Soomes kolm aastat tagasi alustanud digitelevisiooni saatevõrk katab praeguseks üle 70 protsendi elanikkonnast, tänaseks on müüdud üle 150 000 vastuvõtu seadme.

?2004. aasta lõpuks laieneb digitelevisiooni saatevõrk 94 protsendile elanikkonnast,? rääkis ASi Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse juhatuse liige Indrek Lepp. ?Lisaks analoogvõrgus edastavatele programmidele edastatakse Soomes digitaalvõrgus kuut lisaprogrammi.?

Soomes on müüdud üle 150 000 vastuvõtuseadme ehk set-top-box?i. ?Kusjuures, selle aasta 10 kuuga on müüdud üle 100 000 seadme ning ainuüksi oktoobrikuus müüdi üle 27 000 set-top-box?i,? märkis Lepp. ?Ennustatakse, et tänu jõulumüügile kasvab tänavu vastuvõtu seadmete kogumüük Soomes 200 000 ühikuni.? Tavalise seadme jaehind on 1600? 1700 krooni, lisaseadmetega set-top-box?ide jaehinnad jäävad vahemikku 5500?6300 krooni.

Saadete edastamist digitaaltelevisioonivõrgus alustati Soomes 2000. aasta septembris, ametlik digi-TV algus on 2001. aasta augustis.