Küttekolded janunevad hakkepuidu järele

?Toorainest hakkab tõesti puudus tulema,? ütles Lääne-Virumaal hakkepuidu tootmisega tegeleva OÜ Reinpaul juhatuse liige Rein Möldre. Tema hinnangul pole puidupuuduse taga kasvav eksport, vaid tänavused augustivihmad, mis segasid metsa väljavedu.

ASi Eraküte müügidirektori Indrek Tiidemanni sõnul on ettevõte hiljuti avanud hakkepuidul töötava katlamaja Keilas, seda kütteliiki tarvitavad veel ettevõttele kuuluvad Haapsalu ja Valga katlamajad. Tiidemanni sõnul kavatseb Eraküte hakkepuidu kasutamist laiendada, ehkki näiteks Jõgeva hakkepuidukatel tuli mitmesugustel põhjustel gaasikatla vastu välja vahetada.

Uue hakkepuidukatla plaanib Soome riigi toel paigaldada ka Paides soojatootmisega tegelev OÜ Bogi. Viimase tegevjuhi Rein Rebase sõnul ei suuda nad nii palju puiduhaket vastu võtta, kui neile pakutakse. Võru Soojus plaanib hakkepuidu osakaalu viia seniselt 50 protsendilt 75-le. Halvemas olukorras on Pärnu Soojus, mis ei suuda konkureerida hakkepuidutarbijatega ja pole firma juhatuse liikme Hillar Vindi sõnul paar aastat hakkepuitu ostnud. Pärnu katlamaja köetakse turba ja õliga.

Hakkepuidu suurenenud eksporti kinnitas ka ASi Pärnu Sadam juhatuse esimees Peeter Volkov, kelle väitel prognoosib Pärnu Sadam hakkepuidu väljaveo kasvu seniselt miljonilt kuupmeetrilt 1,2 miljonini. Kõik sellest ei pruugi siiski jõuda Stockholmi katlamajadesse, tuntav osa eksporditavast puiduhakkest on hoopis tselluloositööstuse tooraine. Näiteks AS Toftan ekspordibki ettevõtte tegevdirektori Tiit Kolgi väitel enamasti kõrgema kvaliteedi ja hinnaga puiduhaket Soome tselluloosikombinaatidele. Küttehaket pole Toftan aga isegi Eestis müünud. ?Igal saeveskil tekib kütteks sobivat jääki, kuid kaasaegsemat tehnikat saab seadistada nii, et seda tekiks võimalikult vähe. Ja seegi põletatakse põhiliselt saetööstuste endi katlamajades,? selgitab Kolk.

ASi Tartu Jõujaam juhatuse esimees Margo Külaots leiab, et eksport Tartu ümbruse hakkepuidutarneid ei mõjuta, küll aga hinda, mida lisaks tõstab tarbijate juurdetulek. Ettevõtte valdusfirma, ASi Tartu Energia juhatuse esimees Mati Meos aga arvas, et riik peaks siiski kodumaiseid hakkepuidutarbijaid eksporditariifidega kaitsma.

Puit ja teised biokütused on taastuv loodusvara, nende põlemisel atmosfääri paisatavaid CO2 heitmeid ei arvestata kasvuhoonegaaside hulka, kuna see ei mõjuta süsiniku ringkäiku looduses. Turvast biokütuseks ei peeta ning ehkki Eestis on turba aastane juurdekasv tunduvalt suurem kui tarbimine, ei olnud Eesti valitsus läbirääkimiste käigus Euroopa Liidult vastava erandi väljakauplemisest huvitatud.

Kuna mineraalsete kütuste põletamine on Euroopas keskkonnamaksudega koormatud, muutub puiduhakkega kütmine suhteliselt odavamaks. Seetõttu on Eesti soojatootjate väitel eriti just Rootsi, aga ka isegi Suurbritannia katlamajad huvitatud Eesti hakkepuidust, mis toob endaga kaasa väljaveo ja puiduhakke hinna tõusu.

- Endel Varik, ASi Eraküte Jõgeva osakonna juhataja