Tagatisraha ei lahenda olmeprügi probleeme

Lõheneva võimukoalitsiooni soov kehtestada pudelitele tagatisraha ei lahenda prügikäitlejate arvates olmeprügiga seotud probleeme.

?Seaduseandja on ära unustanud, mis on jäätmekäitluse lõppeesmärk,? leidis Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehase OÜ juhatuse esimees Heinar Leismann. ?Pudelitele tagatisraha kehtestades tegeldakse üksikprobleemiga. See, et prügimäele läheb tohututes kogustes ka muid, sealhulgas pahatihti keskkonnaohtlikke jäätmeid, ei huvita kedagi.?

Tehase üks omanikke Aleksei Morozov peab täitumatuks unistuseks ka lootust, et inimeste teadlikkuse tõustes hakatakse olmejäätmeid juba kodudes sorteerima.?Siis peaksid kõigist meist saama skaudid või pioneerid. Selleks kulub vähemalt põlvkond. Rääkimata sellest, et näiteks Mustamäe väikeköökides polegi võimalik 3-4 eraldi prügiurni kuhugi paigutada,? tõdes Morozov. ?Ja isegi kui kõik kodud sorteeriksidki kogu tekkiva prügi, tuleb selle järelsorteerimine niikuinii läbi viia.?Keskkonnaministeeriumi kava kohaselt kujuneb kuni pooleliitrise klaas- ja plastpudeli tagatisrahaks 1 kroon ja 50 senti ning suurema pudeli puhul 3 krooni. Kui isegi lähtuda eeldusest, et keskmises linnaperes tekib päevas 2 väiksemat ja üks suurem tühi pudel, teeb see kuu tagatisrahaks keskmiselt 180 krooni.

Rohkem saab lugeda homsest Äripäevast Peeter Raidla artiklist.