• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 01.12.03, 00:00

Valgustid ? kas osta teooriat või praktikat?

Ausalt öeldes kujutasin ette, et kuna tänapäeval on igasugu imelampe palju saada, siis satun Ehitusmarketisse minnes suurde osakonda, kus riiulite kaupa erinevaid valgusteid pakutakse. Nii olin mõne stendi vahel jalutades hämmastunud ja otsisin üles teenindaja, et ta mulle olukorda selgitaks.
?Tere, tänapäeval pidid mingid suurepärased led lambid olema, mis peaaegu elektrit ei võtagi. Ma mõtlesin, et ostaksin endale sellised koju.?
?Ledid on siin,? viib naisteenindaja mind ühe papist aluse juurde. ?See on saunavalgustus.?
Mingid täpikesed siravad pappstendis siniselt, kuue täpikese hind (pluss kaabel pluss trafo) on 2000 krooni. Ei suuda ahhetust varjata.
?Kas led-lampe polegi? Ainult need täpikesed?? ?Ainult need on. Valgus on jah küllalt intiimne.?
Uurin, mida kaasaegset võiks siis osta, et võtaks vähe elektrit ja kestaks kaua ja ei maksaks 2000 krooni kuus täpikest. Teenindaja viib mind ühe posti juurde, kuhu on nn uputatud halogeenvalgustid peidetud.Uurin veel, kas on mingit firmat või valgustit, mille kohta tuleb rohkem pretensioone või vastupidi. Teenindaja kehitab vaid õlgu. ?See on ju kõik maitseasi, mina ei oska siin soovitada.? Minu arvates ei ole maitseasi, kui mul kord nädalas mitukümmend krooni maksev pirn katki läheb ja räägin ka müüjale siinil olnud kolme kohtvalgustiga lambist, mis meil selline oli, kuid müüja kehitab endiselt veendunult õlgu. ?Seal võis olla vale kaabel ? liiga nõrk või liiga tugev.?
Kassa juures on kast, kus müügil soodushinnaga (25 krooni 45 asemel) säästupirnid ? sellised piklikud nagu keeratud voolik. Karbil kirjas, et 25vatine pirn annab sama valgust mis 75vatine hõõgniidiga pirn. Energiaklass A. Ja reguleeritava lülitiga kasutamine keelatud. Tungsrami 75vatine hõõgniidiga pirn maksab 6 krooni, tempel karbil väidab, et kestab 1000 tundi, energiaklass E. Nii löntsin poest välja, suuremas segaduses kui poodi saabudes.
Minule avas valgustite mitmekülgset maailma selle koha pealt Hector Lighti projektijuht Priit Prass:
- kui palju elektrienergiat lamp kasutab, näitajaks võimsusühik vatt (W)- milline on valguse värvus, mõõtühik kelvin (K), mida suurem, seda külmem- lambi värviedastusvõimet võrreldes päikesega, mõõt- ühik Ra- lambi efektiivsust mõõdetuna lm/W ehk kiirgusvõimsus tarbituna vati kohta- lambi valgustugevust, mõõtühik kandela (cd) näitab valguskiirgust mingis suunas- lambi valgustihedust, mõõt- ühik luks (lx=1 lm/1 m²) näitab pinna valgustatust- valgusheledust (kasutatakse ka valgus?räigus?), mida mõõdetakse cd/m²
Ühe valgusteid maale toova firma töötaja selgitas, et rahulolu tootega pole niivõrd kinni valgusti tüübis, kui selle tootjas.
Ta tõi näite, et ca 120 krooni maksnud Osrami säästupirn põleb tal esikulaes sõltumata voolukõikumistest juba kuuendat aastat. Seevastu mõnekümne krooniga müüdud Hiina toodang pidas vastu maksimaalselt paar kuud.
Et säästulamp temasse investeeritud raha tagasi teeniks, on vajalik, et oleks tagatud head töötingimused ja ostetaks väga kvaliteetne toode, räägib Prass. ?Kvaliteedi tagab tavaliselt see, kui lambile on peale märgitud tootja nimi ja valmistajamaa.?
Internetist kahjuks valgustusinfot ei leia, vähemalt mitte pooletunnise otsimisega. Kõik valgustifirmad ? vaatasin neid läbi paarkümmend ? räägivad, et üritavad klienti paremini teenindada ja selle nime all on turul olnud x aastat. q

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.07.24, 15:46
Eesti inimesed eelistavad suvel üha enam alkoholivaba õlut, siidrit või longdrinki
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele