ELi põhiseaduse saatus lahtine

Kui lepe sünnib, saab Euroopa Liit omale presidendi, kes hakkab liitu esindama rahvusvahelisel areenil. Lõpeb roteeruv eesistumine, kus liikmesriigid juhivad kuue kuu kaupa kordamööda liidu tööd. EL saab välisministri, kes hakkab koordineerima ühist välispoliitikat, ning uue kaitsepoliitika, mis hõlmab ka liikmesriikide vastastikuse kaitse kohustuse. Juurde tuleb valdkondi, kus riikide vetoõigus kaob ja otsuseid hakatakse tegema häälteenamusega ? näiteks immigratsioonipoliitika. Veto säilib tõenäoliselt maksuküsimustes, mis on Suurbritannia nõudmine ning Eesti üks olulisemaid soove. Ilmselt säilitab iga liikmesriik ka volinikukoha, ehkki Prantsuse ekspeaministri Valeri Giscard d?Estaing?i eestvedamisel valminud põhiseadusliku leppe projektis soovitakse Euroopa Komisjoni liikmete arvu piirata.

Brüsselis on tõsised lahingud veel ees. Põhivaidlus käib nn Nice?i lepingu ümber, mis määras kolm aastat tagasi kohtade jagunemise ELi institutsioonides pärast liidu laienemist. Et toona oli Prantsusmaa põhimure kindlustada endale Ministrite Nõukogus võrdne arv hääli Saksamaaga, õnnestus ka Poolal ja Hispaanial välja kaubelda ebaproportsionaalselt suur arv hääli. Kahepeale on neil 54 häält, Saksamaal 29, ehkki Saksamaal on elanikke rohkem kui Hispaanias ja Poolas kokku.

Konstitutsioonis tahetakse Nice?i lepe kõrvale heita ja kehtestada kahekordse häälteenamuse nõue, kus otsuse jõustumiseks peab seda toetama 50% riikidest, kes esindavad vähemalt 60% ELi elanikkonnast.

?Uus hääletussüsteem vähendab radikaalselt liituvate riikide mõju ning tugevdab ebaproportsionaalselt nelja suurima ja tugevaima liikmesriigi positsioone,? ütles intervjuus ajalehele Financial Times Poola välisminister Wlodzimierz Cimoszewicz. Lisaks on Poolal sisepoliitilised probleemid ? Poola parlament ei pruugi lepet ratifitseerida, kui Poola ei saa oma tahtmist. Leppe jõustumiseks peavad selle kinnitama kõik 15 praegust 10 uut liikmesriiki.

Sel nädalal hoiatasid Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid, et ei ole valmis toetama ?igasugust lepet? ning et edasi võib liikuda ka ainult avangardiga. See tähendaks liidu lõhestumist. Lisaks andis Saksamaa Hispaaniale ja Poolale mõista, et need riskivad ELi toetuste vähenemisega, kui EL hakkab arutama järgmist eelarvet ja Saksamaa nõuab oma sissemakse vähendamist.