Kõige raskemad küsimused võimu jagunemisest laienenud liidus on ikka veel lahtised, ehkki kõnelused Euroopa põhiseadusliku leppe üle on kestnud juba ligi kaks aastat.

Vaev võib liiva joosta, kui Poola president Aleksander Kwasniewski teeb teoks oma ähvarduse ja paneb leppele veto, kui Poolale ei anta suurriigi staatust. Sama jäik on Saksamaa, kelle Euroopa poliitika on muutunud enesekesksemaks ning kes nõuab võimu jagamisel suuremat arvestamist tegeliku rahvaarvuga.

Eesistujariigi Itaalia peaminister Silvio Berlusconi kinnitas, et tal on lahenduseks varuvalem olemas. Eile kohtus Berlusconi Briti peaministri Tony Blairiga, kellest võib saada vastasleeride, s.o ühelt poolt Hispaania-Poola ja teiselt poolt Saksmaa-Prantsusmaa vahendaja. Saksa kantsler Gerhard Schröder kohtus Poola presidendiga. Täna peavad kolmepoolse kohtumise Prantsusmaa president Jacques Chirac, Tony Blair ja Gerhard Schröder, et enne tippkohtumist taktikat arutada.

Kui lepe sünnib, saab Euroopa Liit omale presidendi, kes hakkab liitu esindama rahvusvahelisel areenil. Lõpeb roteeruv eesistumine, kus liikmesriigid juhivad kuue kuu kaupa kordamööda liidu tööd. EL saab välisministri, kes hakkab koordineerima ühist välispoliitikat, ning uue kaitsepoliitika, mis hõlmab ka liikmesriikide vastastikuse kaitse kohustuse. Juurde tuleb valdkondi, kus riikide vetoõigus kaob ja otsuseid hakatakse tegema häälteenamusega ? näiteks immigratsioonipoliitika. Veto säilib tõenäoliselt maksuküsimustes, mis on Suurbritannia nõudmine ning Eesti üks olulisemaid soove. Ilmselt säilitab iga liikmesriik ka volinikukoha, ehkki Prantsuse ekspeaministri Valeri Giscard d?Estaing?i eestvedamisel valminud põhiseadusliku leppe projektis soovitakse Euroopa Komisjoni liikmete arvu piirata.

Brüsselis on tõsised lahingud veel ees. Põhivaidlus käib nn Nice?i lepingu ümber, mis määras kolm aastat tagasi kohtade jagunemise ELi institutsioonides pärast liidu laienemist. Et toona oli Prantsusmaa põhimure kindlustada endale Ministrite Nõukogus võrdne arv hääli Saksamaaga, õnnestus ka Poolal ja Hispaanial välja kaubelda ebaproportsionaalselt suur arv hääli. Kahepeale on neil 54 häält, Saksamaal 29, ehkki Saksamaal on elanikke rohkem kui Hispaanias ja Poolas kokku.

Konstitutsioonis tahetakse Nice?i lepe kõrvale heita ja kehtestada kahekordse häälteenamuse nõue, kus otsuse jõustumiseks peab seda toetama 50% riikidest, kes esindavad vähemalt 60% ELi elanikkonnast.

?Uus hääletussüsteem vähendab radikaalselt liituvate riikide mõju ning tugevdab ebaproportsionaalselt nelja suurima ja tugevaima liikmesriigi positsioone,? ütles intervjuus ajalehele Financial Times Poola välisminister Wlodzimierz Cimoszewicz. Lisaks on Poolal sisepoliitilised probleemid ? Poola parlament ei pruugi lepet ratifitseerida, kui Poola ei saa oma tahtmist. Leppe jõustumiseks peavad selle kinnitama kõik 15 praegust 10 uut liikmesriiki.

Sel nädalal hoiatasid Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid, et ei ole valmis toetama ?igasugust lepet? ning et edasi võib liikuda ka ainult avangardiga. See tähendaks liidu lõhestumist. Lisaks andis Saksamaa Hispaaniale ja Poolale mõista, et need riskivad ELi toetuste vähenemisega, kui EL hakkab arutama järgmist eelarvet ja Saksamaa nõuab oma sissemakse vähendamist.