Kord pole võimalik avada telekomi-, kord elektriturgu

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 16. detsember 2003 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kord pole võimalik avada telekomi-, kord elektriturgu
Eesti taotleb elektrituru avamise edasilükkamist 2016. aastani. Äripäeva meelest pole see hea mõte ? Eesti Energiat eelistades teeb riik karuteene teistele ettevõtjatele, kõigile elektritarbijatele.
15. juulil jõustus ELi elektri siseturu direktiiv, mis kohustab liikmesriike avama elektrituru kõigile tarbijatele 1. juuliks 2007. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on lasknud EE-l end pehmeks rääkida - turu avamise tärmini ettepoole nihkumine ei lähe kindlasti kokku EE kavatsustega.
EE mängib täispangale - üritab kinnistada Eestis turuvalitseja positsiooni ja hõivata ka Balti turu. See tähendab EE-le suuri investeeringuid. Poole Leedu jaotusvõrgu ost esialgu luhtus, lobi tegemiseks Leedus on vaja aega. Nagu ka merekaabli rajamiseks.
Ministeeriumi vastuolulised põhjendused jätavad mulje, et ajapikenduse tegelik eesmärk on anda EE-le võimalus segamatult tegutseda ja võrdlemisi lühikese aja jooksul tasa teenida ka hiiglaslikud investeeringud. Kõik see meenutab omaaegset vastuseisu telekommunikatsioonituru avamisele - turgu avada ei saa, sest see pole võimalik...
Energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli sõnul on vaja aega karmide keskkonnanõuete täitmiseks. Põlevkivist toodetakse 90% elektrit. Sellega kaasnev saastekoormus on suur ? keskkonnaministeeriumi andmeil andis energeetika mullu 97% õhuheitmeist ja 86% jäätmeist. Kuid EL andis meile keskkonnanõuete täitmiseks aega kuni 2016.
Ministeerium kardab, et kui turu avanedes siia teisi tootjaid ei tule, on Narva jaamad turgu valitsevas seisus ja siis hakkab elektri hind piiramatult kasvama. Kisel viitab veerus, et EE ?ahnust? saame tunda ka siis, kui avame elektrituru kohe.
Selle loogika järgi pole vahet, kas avame turu või hoiame seda suletuna, eriti kui arvatakse, et EE-le konkurente ei tule. Milleks siis üleminekuaeg? Alternatiivsete tootjate tulekut ei peeta tõenäoliseks, ometi osutatakse Vene dumpingule?
Asjast huvitatuid siiski on, nagu annab mõista Eesti Gaasi nõuniku Arvi Hamburgi reaktsioon üleminekuaja pikenemise võimalusele. Ministeeriumi Vene-hirmul on seega Eesti Gaasi nägu. Vene poliitikud võivad üritada meie energiasektorit oma kontrolli alla saada, asendades näiteks põlevkivienergeetika gaasiga, mis seab meid sõltuvusse Venemaa gaasitarnetest. Ministeeriumi ehk kõige tõsiseltvõetavama argumendi vastukaaluks on ELi tugev dumpinguvastane tegevus.
Hamburg osutab tõsisele seigale: pikem üleminekuaeg tähendab turu reserveerimist põlevkivielektrile. Eestil pole täna selge, kuidas tagada riigi elektriga varustatus 15 aasta pärast. Osa teadlasi leiab, et põlevkivienergeetikaga tuleb jätkata. Teised hoiatavad, et põlevkivigi saab kunagi otsa, pealegi saastab põlevkivielekter enim, alternatiive tuleb otsida juba täna.
Elektrituru suletuna hoidmine lükkaks seega edasi ka energiaprobleemide lahendamise - alternatiivsetel tootjatel puudub perspektiiv tegutsemiseks.
Elektrituru avamise vastased väidavad, et suurenev konkurents jätab põlevkivijaamad tööta, mis omakorda sunnib koondama kaevureid. Vastuargumendiks on elektrienergia kallinemine. Konkurents hoiab elektri hinna odavamana, odav elektrienergia aitab siia meelitada uusi investoreid. Seega võib turu avamine mõjutada meie tööhõivet ja majandust hoopis positiivselt.
Autor: ÄP
Hetkel kuum