Enn Tosso • 23. detsember 2003 kell 22:00

Laenukoormus nöörib vägisi kõri kinni

2002. aasta detsembris ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross Äripäevale, et laenuturu kasvutempo on langemas. ?Nii pangad kui laenuvõtjad on hakanud aru saama, et laenude kasv on olnud liiga kiire, ületades tublisti hoiuste kasvu,? sõnas Ross toona. Ta möönis siis, et kiirem alanemine on toimunud eeskätt ettevõtete laenude osas, eraisikud laenavad paraku peaaegu endise hooga edasi.

Eesti Panga andmetel kasvas eluasemelaenude maht eelmisel aastal kuuelt miljardilt üheksale miljardile, ent tänavu on eluasemelaenude maht ainuüksi kümne kuuga jõudnud 14 miljardi krooni künnisele.

Värskes Eesti Panga prognoosis viidatakse uuesti samale probleemile ? inimeste laenuteeninduste kulud võivad hakata majanduskasvu pärssima. ?Eraisikute reaaltulude kasvu pidurdumine ning kasvavad laenuteeninduskulud, kaasa arvatud intressitõus, mõjutavad negatiivselt tarbimist,? on kirjas Eesti Panga värskes prognoosis.

Eluasemelaenude meeletu kasvu põhjuseks pole olnud palkade kasv, vaid laenutingimuste hüppeline paranemine. Kolme aastaga on keskmine laenuitress langenud kümnelt protsendilt viiele. Pangad annavad laenu kuni kolmekümneks aastaks ning lisatagatise olemasolul sootuks ilma omafinantseeringuta.

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimer ütles laenuvõtmise teemat kommenteerides, et viimase kahe aasta oodatust kiirem laenukasv on tingitud madalast intressitasemest. Euro intress on alates 2001. aasta keskpaigast pidevalt langenud.

Ent olukord võib muutuda. ?Juhul kui Euroopa majanduses toimub järgmisel aastal kaua oodatud tõus, võtab Euroopa Keskpank tõenäoliselt järgmisel aastal ette intresside tõstmise,? ütles Meimer. ?Selles valguses võiks 2004. aasta lõpuks ja 2005. aasta alguseks prognoosida laenude kasvu aeglustumist ja mõningast hoiuste suurenemist,? lisas ta.

?Eraisikute kinnisvara finantseerimise turg oli 2003. aastal tugevas tõusus ning kõrgendatud avalikkuse tähelepanu all. Selline eraisikute finantseerimise edasine kasv on seotud paljude küsimärkidega,? sõnas Hansapanga erakliendi finantseerimise osakonna juhataja Jaan Liitmäe novembris rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil. Värske Hansapanga laenuturu analüüs laenubuumi kasvu jätku ei prognoosi: ?Kui tänavu kasvas eraisikute laenuturu maht 40%, siis suure tõenäosusega see enam ei jätku, sest laenuturu jaoks sobivamate kõrgema sissetulekute inimeste sissetulekud kasvavad aastas vaid 4?5%.?

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on kinnisvaraturg inertsem kui rahaturg. ?Hinnad ja ostjate igakuised laenumaksed vastavad keskmisele palgatasemele,? ütles ta. Rüütli hinnangul järgmisel aastal mulli lõhkemist ei tule, inimesed võivad küll vähendada tarbimist, ent eluasemelaenu makstakse visalt edasi. Ta märgib, et Eestis on eluasemelaenuga koormatud leibkondi vaid 20% Rootsi 90% vastu.

Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas sõnab, et laenukoormuse osas on Eestil võrreldes arenenud riikidega veel märkimisväärne kasvuruum, kuid iseasi on, kui kiiresti sinna jõuda. Ta ei usu, et viimase kahe aasta kasvutempo oleks jätkusuutlik.

Kui järgmisel aastal kasvaks eraisikute laenukoormus taas 40%, jõuaksime juba mõne väiksema laenukoormusega arenenud riigi tasemele, märgib Messimas.

Hetkel kuum