Peterburi sadamate kiire areng ning Soome ja Venemaa vahel tihenev transiidikoostöö sunnib Eestit leidma naftaveo asemele uusi võimalusi.
Konkurents Läänemere transiidivoogudele üha tiheneb, mistõttu Strateegiliste Algatuste Keskuses valminud transiidisektori konkurentsivõime uuringu kohaselt peaksid nii sadam, raudtee kui ka operaatorfirmad leidma lisaks praegu õitsevale naftatransiidile teisi kaubagruppe, mida Eesti raudtee ja sadamate kaudu vedada, kirjutab Postimees.
«Naftatransiit hääbub ja see on paratamatus,» märkis konkurentsivõimet käsitleva uuringu üks autoritest Erik Terk eile ajakirjanikele. Transiidisektoril on uuringu kohaselt seni läinud tänu üldisele soodsale olukorrale valdkonnas hästi, kuid tulevikus tuleb positsiooni säilitamise nimel transiidisektori osapooltel teha tihedat koostööd ja senisest enam vaeva näha. «Arvatakse, et pidu jätkub, kuid see on äärmiselt lühinägelik,» ütles Terk.
Praegu töötavad või on valmimas Peterburi ümbruses 19 sadamat. Lisaks on nii venelased ja soomlased valmis tihendama transiidialast koostööd.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Venelased investeerivad sadamatesse üha järjekindlamalt, mistõttu on selge, et neil on ekspordi suunamisega oma sadamatesse tõsi taga,» arvas Terk. Samuti astuvad transiidivoogude eest üha tõsisemalt võitlusse nii lõunanaabrid kui Poola.
Uuringus toodud ettepanekute järgi peaksid transiidisektori osalised looma strateegilisi alliansse Põhjamere ja Skandinaavia sadamate ning nende ümber koondunud firmadega. Eesti peaks enam tähelepanu pöörama läänest itta suunduvale kaubavoole.
Ka tuleb tähelepanu pöörata kallimaid kaup teenindavale konteinerkaubandusele. Praegu kasvab Tallinna Sadamat läbivate konteinerite hulk samas tempos turu kasvuga.
Tallinna Sadama turundusdirektori Erik Sakkovi sõnul laaditakse praegu Eestis aastaga samapalju konteinereid kui Hongkongis päevas. «See on selgelt liiga vähe,» ütles Sakkov. Tema sõnul on mõned projektid käivitumas.