Eile kinnitas Kevvai, et põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) akrediteerimine EL-i nõuetele vastavaks makseagentuuriks leiab aset veel enne laienemist, 26. aprillil.
Kevvai sõnul algas sõltumatu audiitori Ernst Young lõplik 'eksam' eelmisel nädalal. Liitumiseelses faasis toetusi jaganud SAPARD-i skeemiga võrreldes ütles Kevvai, et päristoetuste süsteem on 7-8 korda keerulisem.
Ligikaudu 70 protsenti ülesannetest on Eesti haldusaparaadi jaoks täiesti uued, näiteks pole meil varem olnud ei eksporditoetusi, imporditolle või nn kasutustoetusi. Viimane sätestab muu hulgas keerulised reeglid näiteks või kasutamise toetuseks pagaritöökodades
Kevvai ütles, et enamik selliseid toetusi rakendub Eestis kohustuslikult, kaasnedes liikme-staatusega. Ta nimetas otsetoetusi, eksporditoetusi ? mis Eestis pakuvad enim huvi piimasaaduste valmistajaile ?, riiklikku kokkuostu ehk 'sekkumistoetusi', eraladustamistoetusi jms.
N-ö poolvabatahtlikud on Eestile maaelu arengu toetuseks mõeldud eraldised.
Kokku saab Eesti EL-i liikmena tänavu 1,005 miljardit krooni toetusraha. Välis- ja kodumaiste põllumajandustoetuste kogutase on sel aastal ligi kaks miljardit krooni, võrreldes eelmise aasta 600 miljoniga.