Tallinna linna kogukulutused vee- ja kanalisatsioonimajanduse arendamisele on lähiaastatel keskmiselt umbes 180 miljonit krooni aastas.
Vajalike investeeringute maht ajavahemikul 2004-2015 on kokku umbes neli miljardit krooni, millest AS Tallinna Vesi investeeringud moodustavad umbes 1,65 miljardit krooni.
Need arvud on kirjas Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas aastatel 2004-2015, mille linnavolikogule esitamise otsustab linnavalitsus homsel istungil.
Arengukava olulisemaid punkte on nõue garanteerida joogivee kindel kvaliteet elanikele 1. juuliks 2007 ja katta kogu linn ühiskanalisatsiooniga 1. aprilliks 2011.
Artikkel jätkub pärast reklaami
'ÜVK valdkonna areng Tallinnas on võrreldes muu arenguga tunduvalt maha jäänud ja muutunud takistuseks ülejäänud arengutele,' seisab eelnõu seletuskirjas.
'Seepärast ja ka lähtuvalt eelpooltoodud nõuetest on Tallinna arengukava 2004-2009 linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise määratlenud üheks linna prioriteetseks tegevuseks.'
Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 kinnitamise määruse eelnõu järgi kohustab linnavolikogu muuhulgas käivitama aktiivse ettevalmistustöö potentsiaalselt Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavate vee- ja kanalisatsiooniprojektide ettevalmistamiseks.
Kuna linnaeelarve võimalused on piiratud, peab linn taotlema ÜVK arendamise täiendavat rahastamist Euroopa Liidu struktuurifondidelt.
Muudatuste ja täienduste sisseviimiseks vaadatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava läbi iga nelja aasta järel.
ÜVK arendamisel teeb Tallinn koostööd lähivaldadega. Juba praegu on Tallinna ÜVK süsteemid ühendatud mitmete naabervaldade süsteemidega. ÜVK arendamisel lähtub linn eelkõige elanikkonna huvide arvestamisest, kulusäästlikkusest ja keskkonnasõbralikest tehnilistest lahendustest. Ühtlasi kohustab ÜVK arendamise kava kiiremas korras välja töötama hädaolukorra veevarustuse kava.