• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,23%5 967,26
  • DOW 300,17%42 243,53
  • Nasdaq −0,6%19 429,27
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,41
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,23%5 967,26
  • DOW 300,17%42 243,53
  • Nasdaq −0,6%19 429,27
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,41
  • 03.08.04, 10:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Poliitikud ja ametnikud vaidlevad riigilõivude üle

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe väitel ei tohiks lõivud olla riigilt info saamisel takistuseks.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu hinnangul osutab põhiseaduse loogika, et kõrge riigilõiv ei tohiks takistada avaliku teabe kättesaavust ja info maksustamine peaks lähtuma kulutustest, kirjutab Postimees.
«Põhiseaduse loogika kohaselt peaks inimesel olema õigus saada avaliku võimu valduses olevat teavet kätte sisuliselt paberi hinnaga,» leidis Reinsalu.
Eilse Postimehe arvamusküljel väitis E-riigi Akadeemia Sihtasutuse direktor Ivar Tallo, et liiga kõrged riigilõivud takistavad avaliku teabe kättesaamist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

«Näiteks kinnitatud registrikaardi koopia saamine äriregistrist maksab 25 krooni, sihtasutuste ja mittetulundusühingute registrist 15 krooni ja usuregistrist 10 krooni. Laevaregistrist ärakirja saamine maksab 50 krooni, jetiregistrist aga 150 krooni,» kirjutas Tallo.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro tõlgenduse kohaselt ei kujuta nimetatud registrid endast avalikku teabe kandjat avaliku teabe seaduse mõistes. Oro hinnangul on äriregistri-taolised asutused riigipoolsed teenuste osutajad, kes nõuavad vastavalt teenustasu.
«Kui me ärimaailmas miskit ostame, ka teenust, siis lepime hinnas kokku,» selgitas Oro. «Riigi osutatavate teenuste puhul on selleks hinnaks riigilõiv. Need erinevad registrid ? hooneregister, äriregister ja teised registrid ? ei ole loodud avaliku teabe vahendajaks, vaid ikkagi teenuse osutamiseks.»
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe ja avaliku teabe seaduse ühe autori Rein Langi arvates on Tallo väljatoodud vastuolu siiski koht järelemõtlemiseks valitsusele.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 27 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele