Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Peeter Eek
- 18. august 2004 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Pakendiaktsiis ? hirmul on suured silmad?
Eestis tuuakse pakendit turule hinnanguliselt 150 000 t aastas. Sellest tekib korduskasutust arvestades ca 120 000 t jäätmeid (ligi 20% olmejäätmete massist ja kuni 60% mahust!). Juba 1995. a pakendiseaduse kohaselt tuli pool jäätmeist 2001. aastaks taaskasutada, seejuures vähemalt veerand materjalina ringlusse võetuna. Seni on taaskasutatud ca 15%. Järelikult on pakendiseadust pikaajaliselt eiratud!Seatud taaskasutuse sihtarvud tulenevad ELi pakendidirektiivist ja on liikmesriikidele kohustuslikud. Eesti on ainus uus liikmesriik, kel puudub pakendidirektiivi osas üleminekuperiood, sest meil oli lihtsalt juba varem vastav seadus olemas. Pakendidirektiivi nõuete jätkuv mittetäitmine viib ELis tõsiste ebameeldivusteni, teoreetiliselt ka tõsiste trahvideni.Vana seaduse nõuete täitmiseks kehtestati 1997 mõnele joogipakendile pakendiaktsiis, mille kohaselt tuleks täna tootjal nt 2 l karastusjoogi pudeli eest maksta aktsiisi 5 kr. Kui see oleks arvestatud müügihinnas, oleks karastusjookide hinnad ca 20-25% kõrgemad.Seadus pakub tootjaile ka teise võimaluse ? taaskasutada vähemalt 60% pakendikogusest ja saada selle tõendamisel pakendiaktsiisi vabastus. Enamik tootjaid on selle tõendamisega ka toime tulnud, sest riigieelarvesse laekub pakendiaktsiisi vähe. 1997-1998 rehkendati algselt tõsiste laekumistega, kuid elu näitas muud. Sestap ei ole ka küsimusele, palju laekub pakendiaktsiisi uue seaduseelnõu kohaselt, võimalik täpsemalt vastata - see sõltub ettevõtjaist.Riigi tegelik ootus on, et pakendiaktsiisi ei laekukski, selle laekumine osutab ju tegelikult seaduse mittetäitmisele. Kui aktsiis siiski laekub, kasutatakse seda 50% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskus programmide kaudu keskkonnakaitseks.Uue seaduse eesmärk on pakendijäätmete käitluse üleriigiline korraldamine pakendiettevõtjate organisatsiooni(de) kaudu. Organisatsioonid määravad kulupõhiselt ise pakutava pakendi taaskasutamisteenuse tasu, mida organisatsiooniga liitunud ettevõtjad siis talle maksavad. Organisatsioonide esitav koondaruanne lihtsustab riigipoolset järelevalvet.Olulist muutub aktsiisi arvutamine: kui praegu peab 60% taaskasutuse sihtarvu arvestades nt 59% saavutanu maksma aktsiisi täies mahus, siis eelnõu kohaselt makstakse aktsiis sihtarvu ja saavutatud taseme vahe pealt.Aktsiis rakendub ainult Eestis turustatud pakendile ja seda nii siin toodetud kui sisseveetule võrdselt. Aktsiis ei laiene väljaveole ja ekspordile. Seega jäävad arusaamatuks väited pakendiaktsiisi mõjust Eesti ettevõtjate konkurentsivõimele.Senine praktika näitab kahjuks, et vabatahtlikult ei tee Eesti ettevõtjad pakendijäätmete käitlemiseks just eriti palju. Eelnõu loob siinkohal tõsise motiivi olulise keskkonnakaitselise küsimuse lahendamiseks.- Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: me teame, et väärime kõrget palka Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Maailmatasemel rallistaarile sauna müünud ettevõte haarab üha enam uusi välisturge
Tartumaal tegutsevad saunatootjad näevad, et saun pole sugugi ainult põhjamaa inimese jaoks, vaid pakub huvi ka palju kaugemates maades, nii õnnestus neil saun müüa isegi maailmakuulsale rallisõitjale Thierry Neuville’ile.
Tartumaal tegutsevad saunatootjad näevad, et saun pole sugugi ainult põhjamaa inimese jaoks, vaid pakub huvi ka palju kaugemates maades, nii õnnestus neil saun müüa isegi maailmakuulsale rallisõitjale Thierry Neuville’ile.