- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,31
- DOW 300,62%44 367,06
- Nasdaq −0,46%20 275,3
- FTSE 1000,11%8 770,97
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,58
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,31
- DOW 300,62%44 367,06
- Nasdaq −0,46%20 275,3
- FTSE 1000,11%8 770,97
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pakendiaktsiis ? hirmul on suured silmad?
Eestis tuuakse pakendit turule hinnanguliselt 150 000 t aastas. Sellest tekib korduskasutust arvestades ca 120 000 t jäätmeid (ligi 20% olmejäätmete massist ja kuni 60% mahust!). Juba 1995. a pakendiseaduse kohaselt tuli pool jäätmeist 2001. aastaks taaskasutada, seejuures vähemalt veerand materjalina ringlusse võetuna. Seni on taaskasutatud ca 15%. Järelikult on pakendiseadust pikaajaliselt eiratud!
Seatud taaskasutuse sihtarvud tulenevad ELi pakendidirektiivist ja on liikmesriikidele kohustuslikud. Eesti on ainus uus liikmesriik, kel puudub pakendidirektiivi osas üleminekuperiood, sest meil oli lihtsalt juba varem vastav seadus olemas. Pakendidirektiivi nõuete jätkuv mittetäitmine viib ELis tõsiste ebameeldivusteni, teoreetiliselt ka tõsiste trahvideni.
Vana seaduse nõuete täitmiseks kehtestati 1997 mõnele joogipakendile pakendiaktsiis, mille kohaselt tuleks täna tootjal nt 2 l karastusjoogi pudeli eest maksta aktsiisi 5 kr. Kui see oleks arvestatud müügihinnas, oleks karastusjookide hinnad ca 20-25% kõrgemad.
Seadus pakub tootjaile ka teise võimaluse ? taaskasutada vähemalt 60% pakendikogusest ja saada selle tõendamisel pakendiaktsiisi vabastus. Enamik tootjaid on selle tõendamisega ka toime tulnud, sest riigieelarvesse laekub pakendiaktsiisi vähe. 1997-1998 rehkendati algselt tõsiste laekumistega, kuid elu näitas muud. Sestap ei ole ka küsimusele, palju laekub pakendiaktsiisi uue seaduseelnõu kohaselt, võimalik täpsemalt vastata - see sõltub ettevõtjaist.
Riigi tegelik ootus on, et pakendiaktsiisi ei laekukski, selle laekumine osutab ju tegelikult seaduse mittetäitmisele. Kui aktsiis siiski laekub, kasutatakse seda 50% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskus programmide kaudu keskkonnakaitseks.
Uue seaduse eesmärk on pakendijäätmete käitluse üleriigiline korraldamine pakendiettevõtjate organisatsiooni(de) kaudu. Organisatsioonid määravad kulupõhiselt ise pakutava pakendi taaskasutamisteenuse tasu, mida organisatsiooniga liitunud ettevõtjad siis talle maksavad. Organisatsioonide esitav koondaruanne lihtsustab riigipoolset järelevalvet.
Olulist muutub aktsiisi arvutamine: kui praegu peab 60% taaskasutuse sihtarvu arvestades nt 59% saavutanu maksma aktsiisi täies mahus, siis eelnõu kohaselt makstakse aktsiis sihtarvu ja saavutatud taseme vahe pealt.
Aktsiis rakendub ainult Eestis turustatud pakendile ja seda nii siin toodetud kui sisseveetule võrdselt. Aktsiis ei laiene väljaveole ja ekspordile. Seega jäävad arusaamatuks väited pakendiaktsiisi mõjust Eesti ettevõtjate konkurentsivõimele.
Senine praktika näitab kahjuks, et vabatahtlikult ei tee Eesti ettevõtjad pakendijäätmete käitlemiseks just eriti palju. Eelnõu loob siinkohal tõsise motiivi olulise keskkonnakaitselise küsimuse lahendamiseks.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele