E-raha kasutuse seaduse eelnõu tuleb Riigikogus esimesele lugemisele 20. oktoobril.
See kehtestab Eesti õigussüsteemis esmakordselt regulatsiooni, kus reguleeritakse e-raha väljastamist, e-raha asutuste tegevust ja järelevalvet nende üle. Tegemist on Euroopa Liidu seadustiku ülevõtmisega, kirjutab Eesti Päevaleht.
E-raha on mõeldud peamiselt väikese väärtusega igapäevasteks makseteks, näiteks bussipiletite, parkimistasude, ajalehtede, sigarettide jms eest tasumiseks. Kui tarbija ostab kaupu või teenuseid, vähendatakse salvestatud raha hulka kaardil.
Väliselt võib e-raha kaart sarnaneda telefoni- või pangakaardiga. E-raha plastkaardil saab endale soetada kas makstes selle eest sularahas või laadides e-raha kaarti pangaautomaadis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
E-raha ei pea füüsiliselt vahetama nagu münte ja paberraha ning seetõttu on e-rahaga lihtsam arveldada. E-raha erineb näiteks t?ekkidest, otsekorraldustest, deebetkaartidest või krediitkaartidest selle poolest, et e-rahaga maksmisel puudub otsene seos maksja pangakonto või krediidilimiidiga.
Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Kristel Johansoni sõnul ei ole Eesti hetkel teada ettevõtjaid, kes e-raha asutuse seaduse alla mahuksid. ?2003. aasta juuni seisuga oli ELis e-raha välja antud 285 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 0,08 % kogu käibel olevast sularahast,? märkis ta.
Pangad ja telekommunikatsiooniettevõtted ei ole teinud plaane e-raha kasutuselevõtuks, kinnitati nii Hansapangast kui ka Elion Ettevõtted ASist.