Soomet ootavad ees kõhnad aastad
Peapõhjuseks on Soome elanikkonna kiire vananemine, kus Soome on teiste arenenud riikidega võrreldes kehvemas seisus.
Radikaalsete reformideta võib Soome majanduskasv ajavahemikus 2005?2010 tööealise elanikkonna osakaalu vähenemisest aeglustuda 1,3 protsendile ning sealt edasi, järgmisel kümnendil, toppama jääda ühele protsendile, hoiatab OECD. Veel aastatel 1995-2000 oli keskmine majanduskasv Soomes 4,4 protsenti, mistõttu prognoosid on eriti sünged.
Lisaks elanikkonna vananemisele ei saa Soome majandus enam varasemaga võrreldavat ergutust töö tootlikkuse tõusust info- ja tehnoloogiasektoris, ütleb raport. 1990ndate aastate lõpus oli tootlikkuse tõus Soomes tööstusriikide seas üks kiiremaid, nüüd riskib Soome oma juhtkohalt tagasi langeda.
OECD hinnangul on praeguse elatustaseme hoidmiseks olulisim tõsta hõivet ja tööturu paindlikkust. Kui valitsus suudaks täita oma eesmärgi ning tagada elanikkonna hõivatus 75% tasemel (praegu alla 68%), korvaks see suuresti tagasilöögi keskmise vanuse kasvust.
Raport toob välja, et suur osa Soome tänasest kõrgest tööpuudusest, 8%, on strukturaalse iseloomuga. See tähendab, et töötute oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ning neile on raske tööd leida. Raport soovitab kergendada madalamalt tasustatud töö maksustamist, et luua juurde taolisi töökohti, ning kärpida pikaajalistele töötutele makstavat abiraha. Juba olemasolevatest meetmetest saavad soomlased näiteks maksustatavast tulust maha võtta koduabilisele tehtud kulud.
Tööturu paindlikkuse lisamiseks soovitab raport Soomel eeskuju võtta teistest Põhjamaadest, kus palgakokkuleppeid on võimalik sõlmida ettevõtte tasandil. Raport soovitab piirata miinimumpalga tõusu, ent suurendada palga seda osa, mis seotud töö tulemuslikkusega.
Lisaks peaksid soomlased töötama kauem ? tuleval aastal jõustuvast pensionireformist, mis tõstab pensioniõigusliku ea Soomes 68 aastale, OECD arvates ei piisa. Seda enam, et alles jäävad paljud võimalused ennetähtaegselt pensionile jääda.
Raport paneb rõhku ka konkurentsi suurendamisele, nimetades piirangute kaotamist kaupluste lahtiolekuaegadelt, konkurentsi lisamist posti- ja taksoteenustes, konkurentsiameti aktiivsemat tegevust kartellikoostöö paljastamiseks, raudteetranspordi reorganiseerimist, kus teenused tuleks lahku lüüa infrastruktuuri haldamisest. Riigi osalus ettevõtetes peab vähenema, niisamuti kui Soome põllumeestele makstavad kõrged toetused.
Ruumi on OECD arvates ka maksukärbetele, mis soovitatakse eelkõige suunata madalamapalgaliste tuludele, ent ka jõukamate maksukoorem võiks kergem olla.
Lähemas perspektiivis on aga Soome kasvuväljavaated vägagi head, kannustajaks nii eksport kui maksukärbetest elavnenud siseturu tarbimine. Tänavu prognoosib OECD Soomele 2,5% majanduskasvu ning tuleval aastal tervelt 4% kasvu, mis edestab optimismilt nii Soome valitsuse, keskpanga kui mitme institutsiooni prognoose.