Koolijuhid ei poolda võimalust remontida oma hooneid Riigi Kinnisvara ASi ja sellele eraldatava 600 miljoni krooni abil.
Haridus- ja teadusministeeriumi plaani järgi saab Riigi Kinnisvara AS (RKAS) lisaeelarvest 600 miljonit krooni ja moodustab tütarfirma, mis hakkab selle raha eest koolihooneid remontima. Kooli omanik annab hoone lepinguga RKASile, mis laseb selle remontida ja rendib siis omanikule tagasi. RKASi abi kasutamine on vabatahtlik, seda teed minnes aga peaks ministeeriumi hinnangul kõik koolid saama korda 5-6 aasta jooksul, kirjutab Postimees.
Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi direktor Eero Järvekülg ütles, et lisaks temale kahtlevad RKASile koolide remondi õiguse andmises teisedki koolijuhid.
«Praktika näitab, et uued suured riiklikud struktuurid hakkavad eelkõige iseennast teenima,» lausus Järvekülg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Järvekülgi sõnul annab suur rahaeraldus hea võimaluse korruptsiooniks.
«Huvitav, kui suurt osa sellest 600 miljonist saab aktsiaselts kasutada oma struktuuri ülesehitamiseks ja kas firma tippjuht hakkab 60 000 krooni palka saama?» küsis Järvekülg, kelle hinnangul peaks enne RKASi abil remondiotsuste tegemist olema teada näiteks uue pearaha ja rendimaksete suurus. Ka vabatahtlikkuse põhimõtet ei pidanud ta toimivaks, sest RKASi abist loobuvad koolid jääksid ilma remondirahast ja -võimalusest.
RKASi juhatuse esimees Tiit Ottis ütles, et püüab koolijuhtidele pidevalt selgitada, et tegemist on hea võimalusega, milles ei tasu tonti näha.
«See on kiireim ja odavaim viis koolihoone korda saada,» kinnitas Ottis. «Ka korruptsioonioht on tunduvalt väiksem, sest raha jagavad inimesed on personaalselt teada. Omavalitsustes on see oht palju suurem, sest otsustajaid on sadu, aga lõpuks ei vastuta keegi.»