• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjaid kutsutakse mentoriks hakkama

    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) üleskutsele vastamise viimaseks tärminiks on tänane päev, seni on mentorprogrammi koordinaatori Andres Palingu sõnul sooviavaldusi nädala alguseks laekunud üle kahekümne.
    Nimedest Paling ilma asjaomaste isikute nõusolekuta rääkida ei taha, kinnitades vaid, et nende hulgas on tuntud-teada ärimehi. Mentorikandidaadi üheks eelduseks on vähemalt viieaastane ettevõtluskogemus.
    Kuna tegu on pilootprojektiga, siis esialgu saavad mentori toele loota EASi stardiabi saanud ettevõtted, keda on viimase kahe aasta jooksul kogunenud kokku üle 300. ?Kui asi õnnestub, siis ei peaks sihtgruppi piiritlema,? tõdes Paling.
    Palingu sõnul on esmane ülesanne õnnestunud, kui EAS saab tööle rakendada 25?30 mentorit. Ta lisas, et sarnaseid ettevõtmisi leiab ka teistest riikidest, nii toimivad mentorprogrammid Saksamaal, Soomes, Taanis ja Rootsis.
    ?Pilootprojekti põhimõtteks on vabatahtlikkus, see on ilma ülemuse-alluva suhteta ning tasuta ehk otsest kasu mentor ei saa,? selgitas Paling. Ta märkis, et mentorilt ei oodata mitte ?jumalikku nõuannet? algajale ettevõtjale, vaid eelkõige kogemuse jagamist ning kontaktvõrku.
    Novembri lõpuks peaks asi olema nii kaugel, et EAS saab pärast väikest koolitust hakata kokku panema mentorist ja abivajajast paare.
    EASi algatust pidasid väga oluliseks kaks mentorluse teemaga lähedalt kokku puutunud tippjuhti ? Kalevi kommivabrikus mentorina töötanud ja praegu haridusministeeriumis kantsleriametit pidav Jaan Kallas ning Thulema nõukogu esimees August Kull.
    Kallase hinnangul on algajate ettevõtjate nõustamine aruandluse või juriidiliste küsimuste koha pealt puhas konsultanditöö: ?Konsultant ja mentor ? see pole üks ja sama. Mentor õpetab läbi küsimuste, ta juhib küsimuste kaudu, kuid ette öelda ei tohi. Konsultant ütleb seevastu, et nii on õige.?
    Kallas lausus, et Euroopa mentorite liidul on kaks reeglit ? esiteks nõutakse mentorilt 20aastast tippjuhi kogemust. Teiseks peab mentor olema lojaalne teda palganud firmale.
    ?Olen EASile seda mitu korda rääkinud, et üks asi on raha anda, teine asi aga õpetada seda kasutama. Õige otsuse tegemine on juhile raske, pole kurta kellelegi,? tõdes Kull. Samas pole ta ise EASile veel oma jah-sõna öelnud, sest hetkel on veel segane, millist abi täpselt saada tahetakse: ?Uurisin natuke seda asja. Põhiliselt otsitakse juriidilist ja raamatupidamisalast nõustamist ? selle nõu saab kätte juristilt või äriseadustikku lugedes. Ootaks natuke suuremat väljakutset.?
    Nii Kulli kui ka Kallase hinnangul on mentoril väga suur vastutus, seda tööd ei saa teha kolmandajärgulisena. ?Sa ei tohi saadud infot kasutada ettevõtte vastu. Kui seda peab tasuta tegema, siis mis väärtus sel on,? märkis Kull.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Bercmani aktsionärid võtsid Krakuli omaks
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Jaekaubanduse käive kasvas 10 protsenti
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.