Maksumaksjate liit: süstikmuudatus valmistab ette süütegude avalikku andmebaasi

Maksumaksjate liit andis teada, et saatis täna hommikul Riigikogule, rahanduskomisjonile, rahandusministeeriumile, maksu- ja tolliametile ning õiguskantslerile pöördumise, kus protestib maksukorralduse seaduse üleöö muutmise vastu aktsiise reguleeriva seaduse varjus.

Pöördumises seab Maksumaksjate liit kahtluse alla, mil moel rahandusministeeriumi ja maksuhalduri ettepanekud maksukorralduse seaduse muutmiseks maksusaladuse ja avaliku teabe sätete osas on seotud või tulenevad aktsiisiseaduse muudatustest nagu eelnõu idee järgi peaks olema.

Maksumaksjate liit sai analoogse juhtumi korral 2002 aastal, kus Riigikogu esimese lugemise läbinud eelnõusse sokutati asjaga seostumatu muudatusettepanek, õiguskantslerilt hinnangu, et eelkõige otsustab ja vastutab sellise eelnõu menetlusse võtmise eest Riigikogu juhatus. Riigikogu juhatuse kohustus on kontrollida eelnõu vastavust Riigikogu kodukorrale ja tingimustele.

Maksuhalduri ja rahandusministeeriumi muudatusettepanek maksukorralduse seadusele on selgelt seotud Riigikohtu määrusega tänavu 20. oktoobrist, mis puudutas maksuhalduri vaidlust Andmekaitse inspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmisega dokumendiregistri küsimuses.

On kummastav tõdeda, et 14 kuud kohtuuksi kulutanud riigiametnikel on küsimuse lahendamisega nüüd nii tuli takus, lisas Maksumaksjate liidu juht Kersti Kurre, et seadusmuudatustele tavapäraselt eelnevat kooskõlastusringi läbi teha ei võetud. Kindlasti ei toeta taoline süstiktegevus õigusloomes demokraatlikule õigusriigile kohaste õiguskindluse ja osalusdemokraatia põhimõtete realiseerumist, rõhutas Kurre.

Isikute maksusaladuse võimalikult laiaulatusliku kaitse taotlus, mille poole maksukorralduse seaduse (MKS) § 26 muudatusega ilmselt püüeldakse, on iseenesest positiivne, leiab Maksumaksjate liit. Tavamaksumaksjatele ei peaks sellest muudatusest mingeid tähelepanuväärseid tagajärgi järgnema, kuivõrd endiselt on jõus maksukorralduse seaduse säte, mis annab maksukohustuslasele õiguse tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega.

Samas kavandatud MKS § 27 täienduse motivatsioon jääb aga arusaamatuks. Ei selgu, miks maksuhaldur, kaitstes väga kindlameelselt oma dokumendiregistrit igasuguse tähelepanu eest, ei näita samaväärset osavõtlikkust üles maksusaladuse kaitse küsimuses näiteks maksuvõlglaste mitteaktuaalsete andmetega andmebaasi avalikustamise küsimuses.

Enamgi, MKS § 27 täiendamine neljanda lõikega tähendab, et lisaks maksuvõlglaste andmebaasile luuakse tõenäoliselt juurde järjekordne avalik häbipost - süütegude andmebaasi näol.

Kavandatud muudatusettepanekus on küll öeldud, et andmeid süütegude kohta võib avaldada, kui avalik huvi andmete avalikustamiseks kaalub üles huvi nende avalikustamata jätmiseks. Teadaolevalt on aga avalik huvi sisustamata õigusmõiste. Maksukorralduse seaduse juhindumisel avalikust huvist lisanduvad mitmed probleemid ka käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse rakendamises.

Justiitsministeeriumi on avaliku huvi kohta hiljuti öelnud järgnevalt: ?Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, mille sisustab igal konkreetsel juhul selleks õigustatud avaliku võimu kandja. Määratlemata õigusmõistel puudub konkreetne mõõdetav sisu, küll aga on võimalik selle konkreetne sisuline piiritlemine üksikjuhtumi korral. Seega tuleb määratlemata õigusmõistet sisaldava õigusnormi rakendamise korral anda määratlemata õigusmõistele kindlad piirjooned võimaldamaks teda seostada konkreetsete eluliste asjaoludega. Määratlemata õigusmõiste jääb määratlematuks seniks, kuni hindaja ei tee üksikasjalikult selgeks konkreetsel juhul kõiki asjaolusid. On ilmselge, et määratlemata õigusmõiste tõlgendamine ja rakendamine ei ole kerge ning nõuab administratsioonilt üksikasjalikku põhjendust ühe või teise sellise mõiste sisustamisel. Vajadus määratlemata õigusmõistete järele tekib juhul, kui õigusnormi regulatsiooni esemeks on määratlemata hulk elulisi asjaolusid ning seadusandja ei suuda anda kasuistlikku normi tema jaoks ebaselges valdkonnas. Avalik huvi on üks sellistest.?

Maksumaksjate liit on arvamusel, et MKS § 27 täiendamine avaliku huvi abstraktse sildi all loob tegelikult järjekordse ohtliku võimaluse maksumaksjate kahjustamiseks, milleks on näiteks maine langus, avalikud süüdistused meedias jms, ning on ebaproportsionaalne vahend igaühe põhiseaduslike õiguste tähenduses.