Hafréni sõnul on Balti riikide juhtivate brändide õnnetus ühelt poolt liiga suur sooduskampaaniate osakaal, mille taga on suurte jaekettide müügiosakondade surve tootjatele ja mille tõttu tootjatel ei jää raha brändiarenduseks.
?Teiselt poolt tundub, et Balti reklaamiagentuurid ei panusta mitte sellele, kuidas rõhutada antud brändi erinevust konkureerivatest brändidest, vaid eelistavad luua naljakaid ja lõbusaid reklaame, mis toovad neile reklaamiauhindu ja tuntust,? selgitas Hafrén.
Trout & Partners, mis analüüsis 2004. aasta oktoobris Balti riikide 50 juhtivat kaubamärki leidis, et oma brändide tugevdamise asemel turustajad hoopis nõrgendavad neid.
Kuna tarbijatele ei näidata brändide erinevusi, ei jäägi neil muud üle, kui teha oma eelistused hinna põhjal, lisas Hafrén.
Hinna põhjal tehtavate ostuotsuste trendi on eriti eredalt täheldatav hüpermarketite, kaubamajade, tanklakettide, raamatukaupluste, küpsiste, kartulikrõpsude osas.
Püüdes leida põhjust, miks Balti riikides tarbijad eelistavad hinda brändi omadustele, leidis Trout & Partners, et selle põhjuseks on esiteks asjaolu, et brändide arendamise protsess on Balti riikides alles alanud ja tarbijad, kes mäletavad nõukogude aega, ei tähtsusta brändi, vaid odavat hinda.
Teiseks tundub, et paljude brändide puhul teevad suure osa turustus- ja reklaamiotsustest noored, kellel puuduvad kogemused ja kes usaldavad oma kõhutunnet.
Kolmandaks kahtlevad firmad oma brändide suutlikkuses konkureerida brändi omadustega ja eelistavad suurendada müüki soodsa hinnaga.