Pikem töönädal ja lühem puhkus - avalikus sektoris

Meie probleem on töötajate vähesus. Eestis elab u 1,4 miljonit inimest, neist 400 000 on pensionärid, õppurid, töötud ja vaid ligi 600 000 töötab. Muutes töö- ja puhkeaja seadust või tõstes makse, ei tasu valitsusel unustada, et muudatused puudutavad peamiselt viimati mainitud osa elanikkonnast. Sellele mõtlemata võib kergesti tekkida oht osa elanikke üle ekspluateerida.

Toimetuse arvates on rahandusministri ettepanekuis, mis küll sündinud tõsisest murest Eesti tuleviku pärast, märgata tugevaid lääne mõjutusi. Mitmes Euroopa riigis on hakatud kaaluma üleminekut pikemale töönädalale, sest ettevõtjad on ähvardanud kolida tootmise Ida-Euroopasse, kus on pikemad töönädalad, madalamad palgad ja nõrgemad ametiühingud.

Ent Eestisse ei tohiks see puutuda. Vaadakem arve. Eesti töötaja töötas mul-lu keskmiselt 2010 tundi, Soome tööstustööline 1732 tundi. OECD andmeil töötab sakslane keskmiselt 1446 ja prantslane 1453 tundi aastas ning ameeriklased, kelle tööaja pikkusest räägitakse imejutte, tegelikult samuti vähem kui eestlased ? 1792 tundi.

Väsinud töötaja ei tee kvaliteetset tööd, võib suureneda tööõnnetuste arv, sündimata jäävad säravad ideed. Kurnatus ja rahulolematus iseendaga on viljakas kasvupinnas tööstressile.

Paljudel on veel meeles plaanimajanduselt turumajandusele ülemineku aeg ? pikad tööpäevad, puhkepäevi inimesed õieti ei näinudki, palk tagas enamikule enam-vähem toimetuleku ja vaid vähestele hea elu. Võimalik, et see on üks põhjus, miks meil on töötuid, eriti aga heitunuid, sedavõrd palju, ümmarguselt 80 000 ? osa neist inimestest ei pidanud pidevale võimete piiril töötamisele vastu.

Kui võtame teist korda jalge alla sama tee ? pikad tööpäevad, minimaalne puhkeaeg ?, võime teha hoopis karuteene ning suurendada niimoodi käegalööjate arvu, andes uue hoo oma töötajate väljarändele.

Emapalga sisseseadmine on küll mõ-nevõrra suurendanud sündimust, kuid mitte sedavõrd, et võiksime rahulikult tulevikule vastu minna. Kui jätkame samamoodi nagu täna, ennustavad rahvastikuteadlased aastaks 2050 ühe pensionäri kohta üht töötajat.

Toimetuse meelest on hõlpsaim lahendus tuua sisse võõrtööjõudu ning seda tuleb lihtsustada. Järgmine samm on tõsta pensioniiga. Puhkuse lühendamine ja tööaja pikendamine tulevad viimases järjekorras, kui muud vahendid soovitud tulemusi pole andnud.

Samas tehakse avalikus sektoris keskmisest kolm tundi vähem tööd, samuti on seal puhkused kõige pikemad ? kuni kaks kuud. Seega võiks rahandusminister kõigepealt proovida oma ideid avalikus sektoris.

Autor: ÄP