Kuid just nii Golf GTI esitlus toimuski. Lõuna-Prantsusmaal Paul Ricardi ringraja servas ootas ajakirjanikke kümmekond GTId. Osa kuuekäigulise manuaalkäigukastiga, osa poolautomaatse DSG käigukastiga. Istu sisse, millisesse tahad, ja sõida, kui palju tahad. Õigemini ? kuni väljas pimedaks läheb.
Esmalt satub kätte DSG käigukastiga auto. Tuleb tunnistada, et ehkki käigukast toimib suurepäraselt, ringrajale see siiski ei sobi. Ta on lihtsalt liiga tark. Lülitades käigukasti manuaalre?iimi, jõuab too sekundi murdosa võrra varem ise käigu ära vahetada ja kui juht kohe sama liigutuse teeb, lülitub järjest kaks käiku. Käiguga pidurdades peavad aga pöörded olema teatud vahemikus, vastasel juhul seade käiku lihtsalt alla ei lülita.
Et sellise isemõtleva transmissiooniga ringrajal liigelda, kulub suur osa ajast armatuurlaual olevate numbrite passimisele, mis näitavad, milline käik parasjagu sees on. Lõpuks muutub ?vaidlus? autoga sedavõrd närvesöövaks, et otsustad tema võimeid proovida automaatasendis. Nõnda on sõitmine isegi märksa muretum.
Manuaalkäigukastiga auto rooli istudes ja stardijoonel gaasi põhja vajutades saab aga kätte tõelise kaifi. Eriti silmatorkav on kaheliitrise turbo-FSI ühtlane kiirendus. Iga teise turbomootoriga on turbo rakendumise hetk selgelt tuntav, T-FSI veab aga ühtlase jõuga stardihetkest alates. Nagu oleks tegemist vähemalt võimsa V6 mootoriga. Pärast pikka sirget saabuvat lauget 90kraadist kurvi võtetakse GTIga juba kiirusega 165 km/h ja see pole veel piir. Julgemad ja kogenumad kolleegid suudavad sama kurvi isegi enam kui 170 km tunnikiirusega läbida. Vedrustus toimib perfektselt, pidurid, käiguvahetus, rool ja kõik muu samuti. Ringiajad muudkui paranevad, sõidumõnust saadav joovastus kasvab.
Ringrajal ei ole kohta kahele mõtlejale: käiguvahetuse hetke otsustab kas ainult auto või ainult piloot. Allakirjutanule meeldib igatahes viimane variant raudselt rohkem.
Eriti nauditavaks teeb sõidu Paul Ricardi ringrajal teadmine, et tegemist on ühe turvalisema ja kõrgeima tehnilise tasemega ringrajaga maailmas. Seal rajalt välja lennates pole lihtsalt kohta, mille otsa saaks ennast puruks sõita. Lähima seinani jõudmiseks tuleb omaette reis ette võtta. Lisaks jälgivad iga rajalõiku kaamerad ja juhtpuldis istuvad tegelased näevad kohe ära, kui kellegagi midagi juhtub. Ringrajal on tipptehnoloogiaga varustatud meditsiinipunkt jne. Eks see ole ka põhjuseks, miks Paul Ricardirada kasutatakse eeskätt testimisteks. Odav see lõbu pole ? ühe päeva rent maksab 28 000 eurot!
Tavalises liikluses toimib DSG käigukast erinevalt ringrajast vägagi hästi. Manuaalasendis käiguga pidurdades on kuulda koguni vahegaasi, mis tuleneb ühe siduri lahutamisest ja teise ühendamisest. Kõik see toimub 3?4 sajandiksekundi jooksul.
Koos GTI meeldiva häälega tekitab see sõidu ajal tõeliselt nauditava ?muusika?. Hasart kasvab, kiirus samuti. Punaste GTIde kummivilin Marseille?i-lähedastel mägiteedel ajab harja punaseks kohalikel Panizzidel, kes pööranguid kohati kolmel rattal võttes üritavad võõrastelt iga hinna eest ära sõita. Kui tee viib mäest alla, siis see neil enamasti ka õnnestub. Jääb üle vaid ette kujutada, milline oleks nende kiirus siis, kui ka nende istumise all oleks Golf GTI.
Eriti muljetavaldav on muidugi GTI esiosa ja 17tollised veljed. Viie ümara auguga palistatud alumiiniumvelg mõjub vägagi efektselt. 225 mm lai ja 45protsendilise kõrgusega rehv on loodud küll eeskätt sportlikuks sõidustiiliks, kuid ka auklikemal teedel sõites ei teki tänu õnnestunud vedrustusele vähimatki vajadust kustutuskummi hammaste vahele suruda.
Just seetõttu on VW Golf GTI 329 900kroonine baashind omasuguste seas täiesti konkurentsivõimeline. Seda küll kolmeukselisena, tagumised uksed maksavad siingi 9900 lisakrooni.