Soetatavaid kütuseid hakatakse hoiustama Rootsis asuvates mahutites.

Rahvusvahelise hankega soovitakse osta 5500 kuupmeetrit 95 oktaanarvuga bensiini ning 9500 kuupmeetrit diislikütust. Mainitud kogused vastavad viie päeva Eesti sisemaise kütusetarbimise kogustele. Hinnapakkumised tuleb esitada ministeeriumile hiljemalt 17. detsembriks.

Vedelkütuse miinimumvaru hoidmine on hetkel jagatud riigi ja vedelkütuse importijate vahel. Kütuse importijad hoiavad viie päeva varu juba alates 1. jaanuarist 2003. Riigi kohustuseks oli täiendava viie päeva varu moodustamine Euroopa Liiduga liitumise hetkeks.

Tingituna vedelkütuste hindade järsust kasvust käesoleva aasta aprillis-mais, pikendati riigipoolse vedelkütusevaru moodustamise tähtaega 1. oktoobrini. Arvestades vedelkütuseturu jätkuvalt pingelist olukorda ka sügisel, ei pidanud ministeerium sellises situatsioonis varu loomist majanduslikult põhjendatuks.

Tänaseks on Brenti toornafta segu hind Londoni Rahvusvahelisel Naftabörsil teinud viimase kuuga läbi 24-protsendise languse ning maandunud tasemel 39,2 dollarit barrel.

Vedelkütusevarude moodustamise seisukohalt huvitab ministeeriumi eelkõige bensiin ja diislikütus, mille keskmine hind kroonides on oktoobri tipptasemega võrreldes odavnenud 33 protsenti. Eesti kroonides väljendatud kütusehindade langus on põhjustatud ka nõrgast dollarist, mis on aastaga langenud 13,2 kroonilt 11,7 kroonile.

Analüüsides maailma kütuseturu hetkeseisu, otsustas ministeerium hanke täna välja kuulutada.

Tulenevalt liitumislepingust Euroopa Liiduga peab Eesti moodustama järk-järguliselt kütusevaru, mis 2010. aasta 1. jaanuariks vastab vähemalt 90 päeva keskmisele sisemaise tarbimise kogusele.

Vedelkütusevaru on riigi käsutuses või kontrolli all olev naftatoodete kogus, mis moodustatakse riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks. Kütusevaru võetakse Vabariigi Valitsuse loal kasutusele majandustegevuse tagamiseks naftatoodetega varustamise häirete korral.

Riigikogu on menetlusse võtnud uue vedelkütusevaru seaduse eelnõu, mille järgi hakkab tulevikus kohustuslikku kütusevaru moodustama ja haldama riigile kuuluv äriühing. Kava kohaselt ostab kogu kütuse riik, kuid varu haldamiskulud kaetakse importijate poolt tasutavatest maksetest.

Kavandatava tsentraalse süsteemi puhul on varu asukohta, kogust ja kvaliteeti lihtne kontrollida ning kütuse kättesaadavus on igal ajamomendil tagatud. Suuremate koguste tõttu on varu moodustamise ja hoiustamisega seotud kulud madalamad ning riik omab paremat kontrolli varude kasutuselevõtu protseduuride üle.