Tihtilugu annavad kliendid laenulepingutele allkirja sellega tutvumata, pannes end nii reaalsesse lõhkilaenamise ohtu, kirjutas Eesti Päevaleht.
Hansapank, Nordea pank ja Sampo pank kohustavad oma laenukliente teavitama soovist võtta lisaks laenu, liisingut, järelmaksukrediiti vms mujalt, Ühispank aga seda ei tee.
Hansapanga juriidilise osakonna juhataja Tiina Sepa nõuab panga laenuklientidelt lisakohustuse võtmisest teatamist vastutustundliku laenamise põhimõtetest lähtuvalt. ?Nimetatud punkt aitab laenuvõtjat kaitsta liiga suurte kohustuste võtmise eest ? pank saab teha kliendi jaoks tema maksevõime analüüsi, et inimene ei võtaks endale kohustusi, mida ta hiljem ei suuda täita,? märkis Sepp. Teavitamiskohustuse eiramisel saab pank klienti trahvida. Hansapanga lepingutes ulatub trahvimäär kahe protsendini tagastamata laenusummast. Sepa väitel saavad kliendid end lõhki laenata vaid juhul, kui nad ei teavita laenuandjaid kõikidest olemasolevatest kohustustest.
Seni ei ole pangad pidanud ühelgi laenukliendil keelama muid maksekohustusi võtmast. See käib aga ainult nende klientide kohta, kes eeskujulikult teavitavad panka lisalaenu võtmisest mujalt ? kui klient ei teavita, on pangal seda raske kontrollida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Ühelgi finantseerimisasutusel ei ole võimalik kõiki isiku kohustusi kindlaks teha. Seda juhul, kui ta on näiteks laenu võtnud tuttavalt või mõnest teisest firmast,? ütles Sampo panga kommunikatsioonijuht Anneli Rõuk. Seni kui Sampo klient maksab korrektselt laenu tagasi, ei ole Rõugu sõnul põhjust tema suhtes sanktsioone rakendada.