Jõulueelse Oslo tänavatel kihab elu

Tõnis Arnover 14. detsember 2004, 00:00

Pimedal õhtupoolikul seisab suur tõrvikutega rahvahulk kannatlikult Oslo peatänaval, Karl Johani puiesteel parlamendihoone juures. Esialgu ei oska sellest midagi arvata, sest päev varem on ametiühingud samas kohas häälekalt protestinud uue pensioniseaduseelnõu vastu. See peab tühistama ligi 40 aastat kehtiva rahvapensioni seaduse, mis on hakanud riigile üle jõu käima. Valitsus tahab tõsta 2010. aastast pensioniea 67. eluaastale, jättes lahti eelpensionile mineku võimaluse viis aastat varem, ja siduda pensioni senisest rohkem sissetulekuga.

Korraga rahvahulk vakatab ja rõõmuhõisete ning aafrika trummide saatel tuleb kõrval oleva hotelli Grand rõdule mustanahaline daam. Jah, muidugi, tegemist on Nobeli rahuauhinna saanud Wangari Muta Maathaiga. See bioloogiadoktori kraadiga keenlanna on pälvinud 17 miljoni kroonise auhinna oma aktiivse ühiskondliku ja eriti 1977. aastal asutatud rohelise liikumise eest, mille käigus on Keenia naised istutanud riigis 20 miljonit puud.

Kui norralased jagavad siiralt aafriklanna rõõmu, siis samal päeval Stockholmis kolmanda norralasena Nobeli majandusauhinda vastu võttev Finn E. Kydland peab tundma rootslaste ninakirtsutust. Jälle kord ei väsi Alfred Nobeli sugulane Peter Nobel ja mitu rootsi akadeemikut avalikult kuulutamast: no ei ole Alfred Nobeli testamendis sõnagi majandusauhinna kohta, mis nende arvates kisub kõigi teiste auhindade väärtust tugevasti alla.

Kuigi väga vara läheb pimedaks, mida süvendab täielik lumetus, on tänavatel palju rahvast liikvel, eks ole ju jõuluostude aeg, ja pärast seda potsatavad paljud istuma välikohvikutesse, mis endistviisi lõunaeuroopalikult lahti. Sisemisele soojendamisele eelistatakse esialgu reflektoreid, sest kuni 130 kroonini küündiv õlleklaasi hind on liig isegi kohalikele, ehkki märksa odavam kui poes 457 krooni maksev viinapudel. Jah, riik, kus toiduhinnad on 56% üle Euroopa Liidu keskmise, maksud on prisked ja tulevastele põlvedele kõrvalepandav naftaraha hakkab küündima kahe triljoni Eesti kroonini, olevikuinimesed eriti jõukad ei paista. Aga mida aeg õhtu poole, seda valjemaks läheb söögikohades jutuvada ja jõulaternate valgel kakerdab tänavatel üksjagu nokastanud noori.

Nii kallis riigis saab end tõeliselt hästi tunda üksnes rikas turist. Norrale kõige lähemalt on neid leida Saksamaalt, mille Norrale tekitatud sõjatraumad on nüüdseks unustatud. Rikaste Saksa turistide kohaletoomiseks valmis perekond Sunde firmal Color Line äsja luksuslaev Color Fantasy, mis möödunud nädalavahetusel tegi esimese sõidu Kieli. Laev läks maksma 4,5 miljardit Eesti krooni, peale selle kavatseb firma kulutada Saksamaal reklaamikampaaniale veel 900 miljonit. Näib, et tegu on tõelise kuldkalapüügiga.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:58
Otsi:

Ava täpsem otsing