• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lugeja suhtub Äripäeva poolehoiuga

    On mitmeid mõõdikuid, millega hinnata ajalehe edukust. Üldlevinud on rahalised näitajad, käive ja kasum, kuid vähem huvitavad ei ole lehe tasuline tiraa? ja lugejate arv. Saab leida veelgi kaudsemaid kriteeriume edukuse hindamiseks. Lõppnumbrina huvitab ärijuhti muidugi teenitud kasum. Samas juhime ja suuname ettevõtet tihti just kaudsete mõõdikute alusel.
    Lehe tasuline tiraa? on veidi üle 18 000, millega oleme suhtes elanike arvu üks loetumaid majanduslehti maailmas. Äripäeva loeb 80 000?90 000 inimest, mis on 80% inimestest, kellele Äripäev otseselt just mõeldud ongi, s.o otsustajatest.
    Millised on meie võimalused lehe sisu mõjutada?
    Võttes tööle paremaid inimesi. Rakendades rohkem ajakirjanikke. Täiustades lehe organisatsiooni. Esimesel juhul pole kahjuks olemas head mõõdikut. Siiski, 90% meie 28st tipp- ja keskjuhist on välja kasvanud firma seest, 80 inimest 210st on meil töötanud enam kui viis aastat ja 15 enam kui kümme aastat.
    Teiseks, Äripäeva kokkupanemisel osaleb täna igapäevaselt 150 inimest, neist toimetuse poolel 74. Ülejäänud on tegevad reklaami- ja lehe müügis või täidavad tugifunktsioone (IT, raamatupidamine jm nii-öelda abiüksused).
    Kui võtta arvesse vaid toimetus, teeb see 3,0 inimest ühe sisulehekülje kohta. Kolm aastat tagasi oli see 2,4, kaks aastat tagasi 2,6 ja aasta tagasi 2,8 inimest.
    Kolmandaks, muutsime mullu oluliselt oma toimetuse juhtimisskeemi. Lehe sisu kokkupanemist juhib toimetajate kolleegium. Omakeskis nimetame seda institutsiooni Pentagoniks ja kolleegiumi vahelduvat juhti Saddamiks.
    Tänavu kümne kuuga oleme kulutanud 44 tonni roosat paberit rohkem kui mullu samal perioodil. Oleme täitnud 8% rohkem lehepinda erineva infoga. Aastas ilmub 239 Äripäeva, koos kõigi oma lisadega kokku 9300 lehekülge äriinfot, sellest 5950 lehekülge uudiseid, arvamusi, börsiinfot, nõuandelugusid ja muud toimetuse materjali. Iga päev on lugejateni jõudnud keskmiselt 39 lehekülge Äripäeva.
    Finantsjuhina meeldiks mulle, kui reklaamilehekülgi oleks palju ja sisulehekülgi vähe ? oleks efektiivne. Samas ei taha lugejad sellist lehte lugeda ja tegelikult ei taha ajakirjanikud sellist lehte ka teha. Tuleb jälgida, et valitseks sisu ja reklaami tasakaal. Rusikareegel ütleb, et vähemalt 60% lehe mahust peab olema toimetuse täita. Teisalt arvestame, et kui reklaamilehekülgede maht kukub alla 30%, siis hakkab rahakott pitsitama. Tänavu on reklaami osakaal Äripäevas olnud keskmiselt 37% ja seda on rohkem kui mullune 31%, mis teeb peaaegu viiendiku võrra rohkem. Samas on päevalehtede tige võitlus iga reklaamikrooni eest liigutanud reklaami hindasid klientidele soodsalt allapoole ja reklaami maht lehes rahalises vääringus kerkinud oluliselt vähem, 9 protsenti.
    Suuremate lehtede reklaami maht kroonides on tänavu kasvanud 8%, ehk oleme suutnud turu keskmist kergelt edestada.
    Kõik eelnev kokku lubab öelda, et Äripäeval oli majanduslikult hea aasta. Ei olnud väga hea, ei olnud ka keskpärane ega halb, oli hea aasta. Äripäeva käive 2004. aastal tuleb 90 miljoni krooni ja kasum 11,5 miljoni krooni lähedal. Võrreldes 2003. aastaga teeb see 7 miljonit krooni rohkem käibes ja 4 miljonit krooni rohkem kasumis. Äripäeva Kirjastus ei ole aga ammu enam vaid pelgalt Äripäev.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Kuidas müüa 10 miljoni eest linnumaju, mida veel olemas ei ole Uus lugu sarjast "Suured väikesed"!
Sloveenia idufirma Birdbuddy on turule toonud 150 eurot maksva linnumaja, mis pildistab lähivaates üles sulelised külalised, määrab nende liigi ja postitab seejärel omaniku Facebooki seinale kadestamisväärse loodusfotode galerii.
Sloveenia idufirma Birdbuddy on turule toonud 150 eurot maksva linnumaja, mis pildistab lähivaates üles sulelised külalised, määrab nende liigi ja postitab seejärel omaniku Facebooki seinale kadestamisväärse loodusfotode galerii.
EVEA: riigilõivude tõstmine on küüniline idee eriti halval ajal
Riigi plaan tõsta 50% kuni 100% kohtutoimingute ja registritoimingute riigilõivumäärasid, et vähendada kohtute koormust, on Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon hinnangul küüniline ja väga halvasti ajastatud idee.
Riigi plaan tõsta 50% kuni 100% kohtutoimingute ja registritoimingute riigilõivumäärasid, et vähendada kohtute koormust, on Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon hinnangul küüniline ja väga halvasti ajastatud idee.