Veeteede amet seiskas sadamatasude tõusu

Tallinna Sadama nõukogu liige Indrek Raudne ütles, et sadamal jääb seetõttu saamata pool miljonit krooni päevas. Sadamatasude tõusust pidi sadamale tuleval aastal laekuma 160 miljonit krooni lisaraha, mida oli kavas kasutada investeeringuteks. Ta lisas, et sadama nõukogu vastav otsus on endiselt jõus.

Tallinna Sadama juhatuse liikme Aare Tammemäe hinnangul pole sadamatasude struktuurile hinnangu andmine üldse veeteede ameti pädevuses. ?Meile on see otsus täiesti arusaamatu,? lausus ta. Kui kaugele sadamatasude tõus nüüd võib nihkuda, seda ei osanud Tammemäe öelda: ?Konkurentsiamet võib asja menetleda pool aastat või isegi kauem ja kuu aega peame me hinnatõusust veel ette teatama.? Sadama juhtkond kavatseb veeteede ameti otsust vaagida ja seejärel otsustada, kas seda protestida või mitte.

Sadamaoperaatorite Liidu tegevjuhi Ago Tiimani hinnangul toimis veeteede amet sadamatasusid mitte kinnitades õigesti. Edasilükkamine ei lahenda aga tema sõnul probleemi. ?Kahju, et poliitikud pole probleemi lahendada suutnud ja asi on absurdini viidud,? sõnas ta. Tiimani sõnul soovivad operaatorid kindlust aastakümneteks, et nende tehtavad investeeringut ennast ära tasuks. ?Siin ei ole küsimus tuhandetes vaid sadades miljonites kroonides.?

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos ütles, et kõige varem võib sadamatasude tõus aset leida aprillis. ?Kõik sõltub sellest, kuidas meil vaidlus sadamaga edeneb ja kas jõuame ühesugustele seisukohtadele,? selgitas ta. Kui kohapeal selgust ei saa ja tuleb hakata võrdlema ümbruskonna sadamate tasusid, võib see rohkem aega võtta.

Proos ütles, et turgu valitsev ettevõtja ei tohi rakendada ebamõistlikke hindu. ?Kui kellelgi on üldse võimalik välja tulla 50% suuruse hinnatõusuga, siis peab ta olema turgu valitseval positsioonil,? lausus ta.

Konkurentsiametil seisab ees sadama kulukomponentide analüüs, mis peab selgitama, kas omahind ja kasum on mõistlikud. Proos lubas seejärel öelda, millisesse vahemikku peaks sadama kasumimarginaal jääma.

Proos avaldas kahetsust, et Tallinna Sadama juhtkonna tegevuses on ülekaalus poliitilised ambitsioonid, mis takistavad majandusotsuste tegemist. ?Kui riik tahab kehtestada sadamale makse, siis on see poliitiline otsus, mille peab vastu võtma Riigikogu. Äriettevõte ei saa endale riigi funktsioone võtta,? selgitas Proos.

Konkurentsiametile esitasid esmalt taotluse sadamatasude tõusule hinnangu andmiseks Eesti Transiidiettevõtete Assotsiatsioon ja Tallinna Sadam ise, nüüd tegi sellekohase järelepärimise ka veeteede amet. Veeteede ametist ei õnnestunud eile kommentaari saada.