Salvest: hoidiste turuliider Tartust

Salvesti lastetoidud, purgisupid ja mulgikapsad peaks olema tuttavad kõigile Eesti inimestele. Vähemalt neile, kel vanust alla 57 aasta. Just nii palju aastaid tagasi alustas Tartus tegevust ettevõte, mille toiduvalikusse kuulub täna sadakond eri toodet. Nende seas peale suppide, kapsaste ja lastetoitude veel praed, salatid, kurgid, kastmed, pluss terve rida dieettoite ning moose. On üllatav, aga Salvest toodab lisaks kõigele muule 20% tomatipastat, vajalikku toorainet neile, kes armastavad ise kodus süüa teha.

Salvest on tootmise moderniseerimisse viimase kolme ja poole aasta jooksul investeerinud ligi 90 miljonit krooni. See annab võimaluse praegust ligi 100 mln kroonist aastakäivet kahekordistada ning siseneda naaberturgudele Baltimaades ja Venemaal.

Edukas ettevõte tõmbab magnetina kosilasi. Salvesti juht ja põhiomanik Veljo Ipits tunnistab, et Soomest, Rootsist ja USAst on tuntud huvi terve ettevõtte ostmise vastu. Seni pole ta liimile läinud. Ipitsa arvates ei ole võimalik luua pidevalt edukaid ettevõtteid. ?Kui vaatan numbreid, arvan, et olen õigesti teinud,? kommenteerib ta otsust jätta ettevõte müümata. Salvesti käive on aasta-aastalt kasvanud ja kasum püsinud stabiilselt 10 miljoni krooni juures. Selliste tulemustega saaks Salvestist tulevikus börsil tubli dividendiaktsia, sarnaselt Sakuga.

Ipits möönab, et sööb ka kodus ise meelsasti Salvesti tooteid, näiteks makaronirooga ja kapsaid. Talle meeldivad ka kurgid, supid, pilaff ja lastetoidud ning moosid. Näiteks laste õunapüree on Ipitsa sõnul väga maitsev magustoit.

Ipitsa sõnul pole Euroopa Liiduga liitumine ettevõttele veel abi andnud. Ent eeldused naaberturgudele sisenemiseks on loodud. ?Soovi ja võimaluse korral võib minna,? märgib ta. Salvest näeb Euroopas eelkõige Saksa turgu, seal on bor?ile ja rassolnikule edasimüüjagi juba olemas. Salvesti tooted löövad Saksamaal just kvaliteediga, need on klaastaaras, säilitusaineteta, autoklaavi tehnoloogiat (rõhu all kuumutamine) kasutades valmistatud.

Aastas käib Salvestist läbi ligi 7 miljonit purki. Need ostetakse kõik tuliuutena peamiselt Järvakandi tehasest. Kasutatud purki ei anna Ipitsa sõnul kasutada, kuivõrd see võib mõjutada toote kvaliteeti. Üle 90% toodangust jääb tänase seisuga Eestisse. See proportsioon võib muutuda, kui ettevõttel õnnestub oma toodanguga siseneda Vene turule. Salvesti kvaliteediga klaaspurgis toodet praegu Venemaal müügil pole. Kui Venemaal leitakse korralik partner, tähendab see Salvesti toodangus 30% hüpet. Võimsust selleks on. Praegu töötab tehas peaasjalikult ühes vahetuses, kuid masinad saab tööle panna kahes vahetuses. Toodangut on võimalik rahulikult suurendada 50%, märgib Ipits. See tähendaks käivet 150?250 miljonit krooni. Ettevõtte laenukoormus on ligi 40 miljonit.

Salvestil on territooriumi üle 10 hektari. Viimaste aastate jooksul on renoveeritud nii tootmishooned, valmistoodangu ladu kui ka administratiivhoone, ehitatud uus katlamaja.