EKI: majanduskasv kiireneb

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide prognoosi kohaselt võib sel aastal sisemajanduse koguprodukt (SKP) ulatuda 6,5 protsendini.

Seda on enam, kui on prognoosinud nii rahandusministeerium, Eesti Pank kui ka Rootsi SEB, kes on varem ennustanud 2005. aasta majanduskasvu vahemikus 5,6 kuni 6,1 protsenti.

EKI ekspertide prognoosi täitumine tähendaks aastast kasvu 15 miljardi krooni võrra. Kuna 2004. aastal oli kasv 12 miljardit krooni, loodavad asjatundjad tulevikus kasvutempo tõusu.

Kõik pressikonverentsil esinenud leidsid, et 2005. aasta tuleb sarnaselt eelnenuga edukas.

?Toimus see, mis toimuma pidi,? ütles EKI juhtiv teadur Leev Kuum möödunud aastat kokku võttes. Majandusarengud olid ootuspärased ja loogilised. Eesti majandus oli mullu edukas, jätkates nii viiendat aastat kestnud positiivset suunda.

Ekspertide hinnang Eesti majandusele üheksa palli skaalal detsembris oli kõrge 7,8. Olukord kuue kuu pärast peaks EKI vaatluste kohaselt olema kindlasti parem kui praegu. Nii kaupade põhiekspordi kui ka teenuste ekspordi kasvu prognoosib instituut 11protsendiseks. Kaupade põhiimpordi kasvu ennustab Kuum kujunevat 9- ning teenuste impordil 13protsendiseks. Nominaalpalk võib tõusta 7200 kroonilt 7900-le ehk 9,7 protsenti.

?Kaks valdkonda, kus Eestis hästi läheb, on kaubandus ja ehitus,? ütles EKI direktor Marje Josing. Siiski tõdes ta samas, et muret teeb Eesti tööstus. Aasta lõpus puudub tööstuses teiste harudega võrreldav kindlus. Kahanes kasvutempo, mida Josingu arvates tänapäeva maailmas väga palju lubada ei tohiks. Konjunktuuriinstituudi uurimuse järgi aitaks tööstuse arengut kiirendada riigipoolne aktiivsem tegevus nii tööjõu ettevalmistamisel kui ka tootearendusele kaasaaitamisel.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip nimetas konjunktuuriinstituudi uurimust kommenteerides järgmise aasta sihina tootlikkuse tõusu. Tõsist läbimurret on tema arvates vaja teadusarenduses. Kui juhtiv teadur Kuum oli nimetanud võimalike probleemidena ülelaenamist ja ületarbimist, siis ka Ansip nägi vajadust säästa.

?Ei saa nõustuda mõne pangajuhiga, kes kutsub suuremale laenamisele ja tarbimisele,? ütles Ansip. Kuid ka tema oli veendunud selles, et ?elu on ilus ja veel paremaks läheb?.