Kõrged naftahinnad on USA, Euroopa, Jaapani jt naftat importivate riikide jaoks väljavooluallikas, viies rikkuse naftat eksportivatesse riikidesse. Üksi eelmise aasta eest tõusis USA naftaimpordi arve hinnanguliselt 75 miljardi dollarini.
Kui oleks mingit kindlust, et hinnad jäävad püsivalt üle 40 dollari barrelist, arendataks alternatiivseid energiaallikaid, k.a põlevkiviõli. Praegu oleme aga halvimas olukorras, kus hinnad on nii kõrged, et kahjustavad maailmamajandust, kuid ebakindlus nii suur, et hindade allatoomiseks vajalikke investeeringuid ei tehta.
Maailma keskpankureid on õpetatud keskenduma inflatsioonile. Paljud meenutavad, kuidas 70ndate nafta hinna tõusud toitsid kiiret inflatsiooni, ja soovivad näidata oma kindlameelsust selle kordumise takistamisel. Intressimäärad tõusevad ja üks majandus teise järel võtab hoogu maha.
Marss kõrgemate intressimäärade suunas on juba alanud USAs, kus Föderaalreserv panustab turu suurele asümmeetriale. Kolm aastat on langevad intressimäärad olnud kasvumootoriks ? leibkonnad on hüpoteekide finantseerimiseks võtnud rohkem laenu ja kasutanud osa hoiustest tarbimiseks. Keskpank loodab, et kõrgemad intressimäärad ei vähenda tarbimist.
Lootusest üksi ei pruugi piisata. USA leibkonnad on praegu sügavamal võlgades kui neli aastat tagasi, suurendades tõusvate intressimäärade võimalikku ebasoodsat mõju. Muidugi võimaldavad USA hüpoteegiturud leibkondadel madalamate intressimäärade juurde jääda, kuid majanduses tasuta lõunaid ei ole ja hind võib olla ränk. Uued majaostjad peavad maksma rohkem ja on seetõttu vähem valmis ja võimelised seda tegema. Tõenäoliselt langevad kinnisvarahinnad oluliselt või vähemalt aeglustub nende tõus, väheneb nõudlus.
See on kõigest üks ebamäärasus, millega USA majandus silmitsi seisab. Osa 2004. aasta majanduskasvust (ei ole teada, kui suur osa täpselt) võlgnetakse abinõudele, mis soosisid investeeringuid sel aastal ? kui asi puudutas valimispoliitikat ? 2005. aasta arvelt.
USA hiiglaslik eelarve- ja kaubavahetusbilansi defitsiit ei ohusta üksnes tulevaste põlvede heaolu, vaid pidurdab ka USA majandust. Keegi ei tea, kuidas ja millal kõik lõpeb.
President Bush ütleb, et ta kavatseb kulutada poliitilist kapitali, mille ta valimiste ajal kogus. Tundub, et ta kavatseb kulutada ka majanduslikku kapitali. Tema lubadused hõlmavad sotsiaaltagatiste osalist privatiseerimist ja varasemate maksukärbete alalisteks muutmist, mille rakendumisel puudujäägid rekordkõrgele lendavad. Mida see teeb ärilise usalduse ja rahaturgudega, võib igaüks ise arvata, kuid ilus see ei ole.